Püha Vaimuga ristimine EKB Liidu kogudustes

11/2018 20 kaur kaspar
Kaur Paldre kokkuvõte oma KUSi lõputööst

Vahel unustame, et see, kuidas me Piiblit mõistame ja tõlgendame, ei sõltu ainult tindist paberil. Meid mõjutavad meie endi kogemused (Jumalaga), meid ümbritsevate inimeste kogemused, tuntud autorid, kõnelejad, koolid, kus oleme õppinud, meie koguduse vaimulaad koos seal väljakujunenud hoiakutega jpm. Püha Vaimuga ristimise teema on üks selline, mida mõistetakse kristlaste seas erinevalt, olgugi et toetutakse Piiblile. Kahte peamist ja omavahel erinevat seisukohta nimetasin oma lõputöös üldistavalt nelipühilikuks (mõistetakse Vaimuga ristimist üldjuhul pöördumisjärgse eraldi sündmusena, rõhutatakse Püha Vaimu tööd, ande ja kogemusi) ja baptistlikuks (mõistetakse Püha Vaimuga ristimist Püha Vaimu tulekuna inimese ellu uuestisünnil, ei rõhutata eriliselt Püha Vaimu tööd, ande või kogemusi) seisukohaks. Eesti baptistid jäävad minu uurimuse kohaselt üldiselt kuhugi nende kahe vahepeale, olles pigem nelipühiliku poole kaldu.

Nelipühi teoloogid leiavad, et Luuka teoloogia erineb Püha Vaimuga ristimise küsimuses Pauluse omast.

Selleks, et paremini aru saada, kuidas tänapäeval Liidu kogudustes täpsemalt seda teemat mõistetakse ja miks just nii, andsin oma lõputöö esimeses peatükis ülevaate 20. sajandil toimunud sündmustest ja arengutest, mis antud teemal seisukohtade kujunemist enim mõjutada võisid. Praegu aga kirjeldan lähemalt seda, mille üle akadeemilises maailmas antud teemal arutatakse (lõputöö teine peatükk) ja annan lühikese ülevaate Liidu mitmete pastoritega peetud intervjuude tulemustest (kolmas peatükk).

Teoloogiline käsitlus
Baptistlik ja (traditsiooniline) nelipühilik vaade ei erine omavahel selle poolest, millal Püha Vaim inimesele antakse, vaid kas Püha Vaimuga ristimine tähendab Püha Vaimu tulekut või sellele järgnevat, eraldiseisvat kogemust.
Baptistlik vaade toetub üldiselt Pauluse teoloogiale ja siin mõistetakse, et Püha Vaimuga ristimine tähendab Püha Vaimu saamist, mis toimub uuestisünnil. Niisiis üks Vaimuga ristimine ehk uuestisünd ja seejärel korduvad Vaimuga täitumised, millele Paulus üles kutsub. Sellega nõustub ka enamik nelipühi teolooge, et Paulus neid asju niimoodi mõistis. Pauluse jaoks oli Püha Vaim isik, ligiolu ja vägi, ning Püha Vaimu omamine oli just see, mis eristas kristlast mittekristlasest (Rm 8:9).
Nelipühi teoloogide väide on aga ühest suust see, et Luuka arusaam, mis tuleb välja Luuka evangeeliumist ja Apostlite tegudest, erineb selles küsimuses Pauluse omast. Nende silmis on Püha Vaimuga ristimine kogemus, mille kaudu saab kristlane väe tunnistamiseks (ehk kristlastele antud ülesande täitmiseks) ning sellega kaasneb reeglina midagi väliselt nähtavat – keeltes rääkimine, prohveteerimine, ülevoolav Jumala ülistamine, julge evangeeliumi kuulutamine vms.

Tähtsaim nimi 20. sajandil mittenelipühilaste poole pealt, kes on püüdnud „nelipühilaste liivakasti“ astuda ja tõestada, et Luuka arusaam on kergesti ühildatav Pauluse omaga (ning saame seega rääkida ühtsest piibellikust arusaamast), on tõenäoliselt James D.G. Dunn. Enamik nelipühi teolooge, kelle arusaamu mina uurisin, olid Dunnile kas viidanud või siis oma argumendid otse tema omade kõrvale üles seadnud. Dunn võttis oma doktoritöö raames ette kõik põhilised kirjakohad ja argumendid, millele nelipühilased tavaliselt oma Püha Vaimuga ristimise arusaama üles ehitavad, ning selgitas, kuidas Luuka arusaam erineb sellest, mida nelipühilased väidavad.
Arutletakse näiteks Jeesuse ristimise ja nelipühal Püha Vaimuga täitumise tähenduse üle. Dunn näeb neid sündmusi kui Jumala päästeplaanis järgmist peatükki sissejuhatavaid ja messiaanliku ajastu algust märkivaid sündmusi. Selles valguses näeb ta ka näiteks Korneeliuse koja juhtumit (Ap 10), kus Vaimuga täitumise peamine eesmärk on näidata, et ka Korneeliuse pere ja lähedased (kes esindavad kõiki paganaid) on Jumala rahva sekka vastu võetud.

Uurimuses osalenud viieteistkümnest pastorist kuus mõistsid Püha Vaimuga ristimist uuestisünniga samatähenduslikuna.

Nelipühiliku arusaama järgi aga on nimetatud sündmused kirja pandud veel ka selleks, et näidata eeskuju kõigile kristlastele. Jeesus sai (Vaimuga) ristimisel väe oma missiooni täitmiseks (Lk 4:18j) ja apostlid said nelipühal väe oma missiooni täitmiseks (Ap 1:8). Nii on ka kõigil tulevastel kristlastel vaja saada see Püha Vaimuga ristimise kogemus ehk vägi ja varustus Jumala antud missiooni täitmiseks. Lisaks on nelipühilased leidnud, et väljavalatud Vaimu on alles hiljem hakatud seostama Uue Lepingu tõotusega (Hs 36:26).
Esimene tõlgendus – Peetruse oma – nägi nelipüha kui sündmust, kus Vaimu väljavalamine ei tähendanud mitte sisemist uuenemist, vaid väliselt nähtavat ja kogetavat – imetegusid, ennustamist, unenägusid ja nägemusi (Ap 2:6,18). Teoloog Menzies lisab, et see haakub selle aja juutliku arusaamaga, kus Vaim on prohvetliku kõne allikas. Puhtus ja vaimulik elu on tema sõnul üldiselt mõistetud hoopis selle anni eeldustena. Samale järeldusele jõuab Stronstad, kes väidab, et läbi Luuka evangeeliumi ja Apostlite tegude tuleb see muster – Vaimuga täidetakse keegi, kes on Jumala ees õige või vääriline – esile lausa üheksal erineval korral. 21 arm wrestlers

Teisalt väidab näiteks evangelikaalist teoloog Zwiep, et Luuka lähenemises ei ole võimalik leida õigustust nelipühilikule rõhuasetusele, kus iga indiviid peab saama Vaimuga ristitud. Olles päästeajaloo teoloog, on Luukas rohkem keskendunud perioodidele, ajastutele, gruppidele ja kogukondadele ning isiklik rõhuasetus võetakse juurde tavaliselt Pauluse ja Johannese tekstidest.
Antud teema on lai ja sellesse süvenedes tekib erinevatest suundadest argumente aina juurde. Üks võimalus on aga ka jääda Frank Mangsi seisukoha juurde, kes ütles, et las need, kellel pole midagi vaja, väitlevad ja kaklevad. Ülejäänud aga langegu alandlikult oma põlvedele ja palugu, et Issand Jeesus, oma suure armu tõttu, nende elu puudutaks ja neid Püha Vaimuga täidaks.

Arusaamad EKB Liidus tänapäeval
Selleks, et teada saada, kuidas käesoleval ajal EKB Liidus Püha Vaimuga ristimist mõistetakse, viisin läbi intervjuud viieteistkümne Liidu pastoriga üle Eesti, kes esindavad erineva suuruse ja vanusega kogudusi. Intervjuu vastused jaotasin kolme suurema teema alla – Püha Vaimuga ristimise tähendus, selle tulemusel toimuvad muutused ja kas või kuidas seda koguduses käsitletakse.
Neljandas peatükis lisasin omapoolse analüüsi EKB Liidu teoloogilisele ja kogemuslikule ühtsusele antud teemal. Uurimuses osalenud viieteistkümnest pastorist kuus mõistsid Püha Vaimuga ristimist uuestisünniga samatähenduslikuna ja üheksa nägid seda uuestisünnist eraldiseisva sündmuse või kogemusena. Viimased üheksa jaotusid veel omakorda kolmeks kolmeseks grupiks. Esimene grupp rõhutas Püha Vaimuga ristimist nn teise õnnistusena ja teine grupp nägi Püha Vaimuga ristimist pigem kui esimest üleloomulikku kogemust teiste seas, pidades oluliseks jätkuvat Vaimuga täitumist. Kolmas grupp tekkis terminoloogilistel põhjustel, sest siin samastati Püha Vaimuga ristimine Püha Vaimuga täitumisega.

Vastukaaluks nimetatud erinevustele tuleb lisada, et intervjueeritud pastorite seas ei olnud kedagi, kes leiaks, et üleloomulikud annid kuulusid vaid apostlitele 1. sajandil või et keeltes rääkimine oleks midagi taunimisväärset. Samuti ei olnud kedagi, kes arvaks, et keeltes rääkimine oleks see ainuke ja õige indikaator hindamaks, kas keegi on Püha Vaimuga ristitud, et see oleks oluline päästetud saamise seisukohalt, või et sellest ühest sündmusest üksi piisaks kogu kristlikuks eluks.

Kokkuvõttes leian, et minu diplomitöö võib aidata kaasa Püha Vaimuga ristimise teemal suurema kogudustevahelise teoloogilise ja kogemusliku ühtsuse tekkimisele. Teoloogilise ühtsuse leidmisele võiks kaasa aidata tõsiasi, et Uus Testament ei anna selles küsimuses ühtset vastust. Nii võib tunnistada, et mõlemal lähenemisel on siinkohal õigus, ja tunnustada erinevaid kogemusi ja põhjendusi, kui need Pauluse või Luuka kirjeldustega sobituvad. Kogemuslik ühtsus peitub Püha Vaimuga täitumise rõhutamises ja praktiseerimises, mis ühtib nii Pauluse kui ka Luuka arusaamadega.

Täispikka versiooni „Püha Vaimuga ristimise mõistmine EKB Koguduste Liidu kogudustes“ saab lugeda KUSi kodulehelt (kus.tartu.ee), valides „vilistlased“.