Salemi kogudus sai 100-aastaseks

August 2019 23 salemi palvemajav01
Toivo Pilli, Salemi koguduse pastor

Metsas paistab kõigepealt silma alusmets. See kasvab kiiresti ja selle õied teevad rõõmu. Aga põlispuude ladvad on nii kõrgel, et neid ei oska kohe märgatagi. Vanade puude juured ulatuvad sügavale ja kaugele. Ja ometi on keskkonna seisukohalt mõlemad tähtsad: põlispuud ja alusmets. Nii on tarvis ka uusi ja vanu kogudusi. Esimestel on energiat ja kiiret kasvu, teised kannavad aastate kogemust. – Nii alustas Salemi koguduse 100. aastapäeva jutlust Joosep Tammo.

Üks on aga kindel: Jumala märkmetes on iga nimi ja iga heategu kirjas!

Usklik-kogudus alustab
Tartu Salemi koguduse lugu õpetab, et väikesest algusest võib kasvada elujõuline vaimulik töö. Sada aastat tagasi oli Tartus Võru tänaval kogunev usklike rühm veel ebakindel ja heitlik. Mitmed vennad-õed olid äsja maalt linna kolinud. Kui otsustati 24. detsembril 1919 oma tegevus ametlikult registreerida, käis alles vabadussõda. Tartus peeti Nõukogude Venemaaga rahuläbirääkimisi. Keskkond polnud uue koguduse rajamiseks just kõige soodsam.
Kuid vabausukogudus, nagu seda osadusrühma nimetati, ei pannud suurt rõhku arutamistele ja väljendas oma usku lihtsalt. Usaldati Jumalat, palvetati, ja kui tarvis, parandati meelt ja loodeti Jumala abile. Sissekanne 31. jaanuarist 1920 ütleb: „Jumala abiga alustab noor ja väike usklik-kogudus oma esimest aastakäiku ja unustab kõik oma vead ja nõtrused ja rumalused kui ka eksitused ära… vanasid asjasid ja vigasid ei tooda enam ette, vaid kõik on peakoosolekul läbi räägitud ja üksteisele andeks antud ja ära unustatud.“ Hiljem liitus kogudus priilastega ja sai nimeks Saalemi priiusuühing.
Suured muutused toimusid nõukogude ajal. 1946. aasta lõpul liitusid võimude survel Saalemi priiusklikud ja kohalikud nelipühilased. Ega valikuid palju olnudki. Kõigil oli veel meeles, kuidas 1941. aastal arreteeriti nelipühilaste juhid – Nikolai Maasing ja Herman Söderlund. Mõlemad surid vangilaagris. Punavõim tegi karmil moel selgeks, et vastuvaidlemisele ruumi ei jäeta. Pealegi, mingi vaimulaadi ühtsus oli mõlemal kogudusel ilmselt olemas. Uueks juhiks valiti Paul Himma, kes jäi koguduse esivaimulikuks 26-ks aastaks.

Kaks pikaaegset pastorit 23 salemi trepilv01
Paul Himma kujundas kogudust suurel määral: sõnakesksemaks ja tasakaalukamaks, samal ajal suunates koguduse liikmeid pühendunud elule. Kui varem oli koguduse palvetundides valjuhäälset hüüdmist ja hõiskamist, siis Himma tegi sellisele palvestiilile järk-järgult, kuid kindlalt lõpu. See ei tähendanud, et poleks väärtustatud sisemist põlemist ja innukust, kuid neid omadusi tuli kasutada teenivateks tegudeks, isiklikuks evangelismiks ja piibelliku eluviisi teostamiseks. Märksõna „pühitsus“ muutus kesksemaks, mõnikord, ja küllap tahtmatult, misjonliku aktiivsuse arvelt.
Aastal 1972 valiti kogudusele uus juht – tollase nimega presbüter. Selleks sai Pärnust pärit Jüri Jürgenson. Teda iseloomustas püsivus ja leplikkuse taotlemine. Vahest ei olnud uue pastori jutlused nii säravad kui senise hingekarjase kõned, kuid tema isiksus tekitas alati usaldust ja sõnavõttudes oli läbimõeldud sisukust. Vabaduse saabudes 80ndate lõpul julgustas Jüri Jürgenson kogudust ehitama uut kirikut.
Ega terve kogudus ehitusplaanidele kohe „Hurraa!“ ei hüüdnud. Ehitamise poolt oli 47, vastu 14 ja erapooletuid 7 inimest – seega sai ettepanek napilt 2/3 koosolekul osaleja toetuse. Kas saame nii suure tööga hakkama? Kas uus kirikuhoone täitub tegevuste ja inimestega?
Järgnevad aastad näitasid Jürgensoni ja teiste ehitusele käed külge pannud abiliste töö head vilja. Ei ole võimalik loetleda kõiki, kes aitasid kaasa Salemi uue kiriku ehitusel. Nimetan Merike ja Kalev Uudamit, Harald Lihti, Adu Saart, Toivo Rooset ja Eino Järve, samuti Loretta ja Ralph Girlinghouse’i ning mitmeid meeskondi USA-st ja mujalt. Arhitekt Maarja Nummert kavandas kauni ja valgusküllase pühakoja. Kuid see on ikkagi ainult loetelu algus… Üks on aga kindel: Jumala märkmetes on iga nimi ja iga heategu kirjas! Uue kirikuhoone peasaal õnnistati sisse 11. juunil 2000. aastal.

Uus hoone, uued võimalused
Värsket jõudu ja evangeelset võimekust tõi kogudusse uue pastori, Meego Remmeli tööleasumine 2001. aastal. Koguduse liikmeskond kasvas 136-lt kuni 249-ni (2010. aasta lõpul). Remmel pani erilist rõhku noortetööle. Salemist lähtunud tuumik rajas 2006. aastal Risttee koguduse ja 2011. aastal sai alguse 3D kogudus. Umbes samal ajal tegutsema hakanud ingliskeelne kogukond Tartu International Fellowship iseseisvus 2016. aastal. Salem on neisse algatustesse panustanud mitmete tublide inimeste näol ja rohkete palvete teel, kuid sel viisil andes ei jää keegi vaesemaks. Ja mis kõige tähtsam – kasvab Jumala riik.
Täna on ligi 300-liikmeline Salemi kogudus Tartu linnas tuntud usukogukonnana, kes on avatud ühiskonna ja kaasinimeste teenimiseks. Moto „Jaga oma parimat!“ ei ole ainult sõnakõlks, vaid Salemi-rahvas püüab seda tõeks teha: tunnistades Kristuse elumuutvast väest; pannes käed külge seal, kus abi tarvis; palvetades maailma eest, kes ise ei oska palvetada; ja tehes koostööd kõigi hea tahte inimestega. Nii toimubki usus kasvamine – Kristuse sarnasemaks. Nii täidab kogudus oma kaht peaülesannet – kuulutada evangeeliumi ning armastada Jumalat ja ligimest. Nii on ta tunnistavalt inimeste keskel ja aitab muuta Jumala armastust nähtavaks. Ülejäänu on Jumala käes.