Jaanimõisa versus Jõgeva

5/2008 Maarja Larson, Mooste pühapäevakooli õpetaja

Aprillikuu teisel pühapäeval toimus Lõuna-Eesti kahe koguduse jaoks põnev sündmus: Jaanimõisa palvelas kohtusid Jõgeva ja Mooste baptistikoguduse pühapäevakoolide lapsed. Jõgevalt saabus bussiga 20 ja kohalikust piirkonnast tuli kokku 15 last.

See oli paljude jaoks taaskohtumine, sest neid kahte kogudust seovad mitmed sidemed. Külaliste hulgas oli ka Mooste koguduse kauaaegne pastor Daniel Luik abikaasa Milviga, kes teenivad nüüd kaasa Jõgeval. Nendelt oli selle päeva põhisõnum kogudusele, aga peale teenistust leidsid nad veel mahti minna külastama neidki vanu sõpru, kes ei olnud saanud sel pühapäeval koguduse juurde tulla. Ka nende tütre Merle ja tema laste jaoks oli see taaskohtumine kunagise kodu ja pühapäevakooliga. Merle töötab nüüd aktiivselt Jõgeva pühapäevakoolis. Vahva on seegi, et Mooste koguduse koorijuhi, pühapäevakooliõpetaja, majahoidja-kütja ja igal pool mujal vajalikus kohas kaasaaitaja – James Larsoni – teenimistöö Eestis algas just Jõgeval. Seal leidis andeks Ameerika noor mees ka abikaasa Maarja. Nii on need kaks kogudust andmises ja võtmises toetanud teineteist juba aastaid. Seda toredam oli nüüd ühiselt Jumalat teenida.

Kui me tuleme Jumalale lähemale, siis läheb meie elu korda.

Hoogsad laulud õpetliku sisuga

Ühisosa algas Jumala rõõmsa ja rahvarohke ülistamisega laulus ja palves, mida juhatas pastor Ermo Jürma. Jõgeva pühapäevakooli õpetaja Tiina Kask kutsus ette kõik Jõgeva lapsed. Enne, kui nemad laulma hakkasid, selgitas Tiina, et paljude laste tähelepanu saavad tihti supermanid ja muud sellised tegelased, kuid kõige parem sõber on Jeesus. Laulu sõnad olid suurelt paberile kirjutatud. Siis kõlas Mooste palvelas vahva laul, mille refrään kordas: „Jeesus superkangelane, minu staar, parim sõber." Seda mitte ainult ei kuulatud-lauldud, vaid kõiki julgustati püsti tõusma ja kõnekaid liigutusi kaasa tegema. Seejärel rääkis Tiina, et kui me oleme Jumalast kaugel, teeme palju asju valesti. Kui me tuleme aga Jumalale lähedale, siis läheb meie elu korda ja me ei eksle halbadel teedel. Patustamine tähendabki kõrgest, jumalikust eesmärgist mööda laskmist. Lastel oli seejärel võimalus lennutada värvilisi rõngaid, püüdes visata neid ümber veepudeli. Kõik veendusid, et mida lähemal märklauale seda tehti, seda parem oli tulemus.

Jõgeva pühapäevakoolilapsed on kindlasti väga õnnelikud, sest neil on Timo, kes võib laule kitarril saata. Teine laul külaliste esituses oli veelgi liikuvam, seal oli vaja lausa kaasa hüpata. Selle laulu refrään kõlas: „Yes Lord, yes Lord, yes, yes Lord". Aga mille peale laulus „jah" öeldakse? Antakse ära oma mure, häbi, haigus ja valu ning vastu saadakse rõõm, mille Issand toob!

Võistlus kahe koguduse laste vahel

Tavaliselt on Mooste koguduses kombeks, et teenistuse alguses on kõik koos ning siis saadetakse lapsed oma ruumidesse. Seekord toimusid seal Jõgeva ja Mooste laste tutvumismängud ning põnev võistlus. Mooste pühapäevakooli õpetaja Urve Jürma oli suure hoolega ette valmistanud põneva mängu „Jaanimõisa versus Jõgeva". Selles said lapsed ennast proovile panna ja võistelda paljudel aladel. Oli vaja tundlikku maitsmismeelt, näpuosavust, kiirust, head isu, puzzle kokkupanemise oskust ja loomulikult piiblitundmist. Viimases toimus võistlus mitmel viisil: piiblisalmi äraarvamine tähtede kaupa, küsimused, millele sai vastata „jah" või „ei" ning küsimused, mida sai valida teemade järgi, ja viimaks Jeesuse elu kohta käivate piltide õigesse järjekorda panemine.

Peale kosutavat lõunasööki ootas ees ühine reis Taevaskotta. Rahvapargis uudistati kaunist ürgorgu, imetleti Saesaare hüdroelektrijaama tammi kevadist vetemängu, joodi Neitsikoopast väljavoolava allika vett, korjati kevadlilli. Kõrge liivakiviseinaga raamistatud lagendikul mängiti kahe võistkonnaga vahva „Lipumäng". Varsti tuli Jõgeva rahvas koduteele saata. Mooste lapsed olid aga päevast ja eriti väljasõidust nii vaimustunud, et toredad mängud kestsid veel mitu tundi.

Väikese maakoguduse jaoks oli selline päev väga innustav. Juba ettevalmistuste päevadel oli näha suurt abivalmidust ja kaasaaitamist. Üllatav oli ka see, et autosid, mis Mooste lapsi Taevaskotta pidid sõidutama, kogunes rohkem kui vaja. Täiskasvanute nägudelt võis näha lapselikku rõõmu ning ka mängudes löödi innukalt kaasa. Jumalat on hea teenida üheskoos ja mitmel viisil, nii koguduse hoonetes kui sinise taevatempli kupli all.

Kauaks meeldejääv päev lõpetati kodutee äärde jääva Valgesoo raba vaikuses ühise tänupalvega.

.