10/2012
Enn Veevo, Palade priikoguduse pastor
22.-23. septembril kogunes usurahvas üle Eesti Ridalasse, et meenutada 130 aastat tagasi siin alguse saanud priiliikumist ja tuua tänu Jumalale.
Päev algas ekskursiooniga palvelast mõnesaja meetri kaugusel kõrguvasse Ridala kirikusse. Õpetaja Kari Antero Tynkkynen tutvustas ühte Läänemaa vanimat pühakoda, juhtis tähelepanu erilistele detailidele kiriku arhitektuuris ja kirjeldas läbi huumoriprisma väikese maakoguduse igapäevaelu. Täna iseloomustab valla kahe koguduse suhteid koostöömeel.
Pärast palvelasse naasmist algas konverents „Priiuse kandjad". Ridala baptistikoguduse poolt tervitas kokkutulnuid emeriitpastor Aare Tamm. EKB Liidu president Meego Remmel meenutas 
oma tervitussõnas priilaste kaasakiskuvat ühislaulu ja usulist rõõmu.
Ajaloolane Jaan Bärenson avas taustsüsteemi, kuhu sündisid Läänemaa ärkamine ja priiliikumine. Siia kuulus vennastekogudus, mis mõjutas 18.-19. sajandil tugevalt eestlaste elu ja kujunes hilisemate ärkamiste hälliks ja aluseks ka tärkavale rahvuslikule liikumisele. Oluline roll oli Venemaal juba tegutsevatel baptistikogudustel, kelle kaudu tekkisid ka eesti usklike kontaktid Euroopaga.
Pastor emeeritus Herman Mäemets meenutas läbi paljude elavate näidete ja kaasaegsete mälestuste Ridala ja Saaremaa priikoguduste algusaastate võtmetegelasi: Priidu Spuhli, Hans Ransbergi, vendasid Krabisid, Tõnis Laasi, August Sammelit, Priido Allikut, Eduard Aaki, Jaan Kaljut ja teisi. Innustagu vanade vendade eeskuju meid ka tänapäeval!
Pastor Joosep Tammo ettekande sisuks oli priilaste vaimulaad. Selle iseloomulikeks joonteks oli
emotsionaalsuse tihe side religioossusega, veendumus, et usukogemus peab muutma elu, ja tugev misjonivaim. Vaimulaad ei haaranud mitte ainult laulmist ja kõnelemist, vaid ka tegusid ja paljusid igapäevaelu pisiasju. Oluline oli rõõm, uhkusest hoidumine, elav ühislaul, varasematel aastatel ka hüppamine ja spontaanne plaksutamine. Tähtis oli selge vaimulik elamus. Mitmed inimesed käisid eestpalvel kasvõi mitmekümnel korral, enne kui kogesid tõelist „päästmise rõõmu". Rõhutati lihtsust ja maailmast hoidumist.
Koorijuht Kaie Kant tutvustas priilaste lauluvara ja 19. sajandi lõpust levima hakanud lauluraamatuid.
Allakirjutanu kõneles priikoguduste organiseerumisest. Algselt lindpriid kogudused said paari 
aastakümne jooksul tunda ränka tagakiusu. Koguduste juhid ja vastutavad isikud istusid sageli arestimajas ja maksid trahve. Lindprii olemine ei olnud siiski valdav põhimõte. Eesti Vabariigi loomise järel kasutati koheselt võimalust ja asuti kogudusi registreerima. Sellega kaasnesid mitmed uued töövormid, asuti ehitama palvemaju, rajati pühapäevakoole, loodi rahvusvahelisi sidemeid ja anti välja ka oma häälekandjat. Moodustunud priikoguduste liitu kuulus 12 kogudust ca 2000 liikmega.
Peale Ridala koguduse usinate perenaiste poolt valmistatud õhtueinet jätkus konverentsipäev pastor Margus Mäemets juhitud Hea Sõnumi õhtuga. Koos Hannes Nõlvaku ja Kohila sõpradega võisime ülistada Jumalat. Meego Remmel kõneles Lk 18:35-43 alusel pimedast, kes sai Jeesuselt abi. Pime mees sai tagasi oma nägemise tänu sellele, et ta hüüdis Jeesuse poole, hoolimata ümberseisjate sõitlemisest. Meie elu saab muutuda, kui me julgeme oma vajaduse hüüda Jeesuse poole. Järgnenud eestpalveosas said paljud inimesed tuua oma mured Jeesuse ette ja tunda tema puudutust.
Pühapäevasele tänujumalateenistusele eelnes ühine lauluosa, nagu see oli omane algusaegadele. Priilastele armsatest lauludest olid teinud valiku Herman Mäemets ja Kaie Kant. Hoogne ja võimas tänu- ja kiituselaul täitis palvela ja valmistas kuulajate südamed ja mõtted järgnevaks jumalateenistuseks. Tervitusi toodi lähemalt ja kaugemalt. Lõpujutluses kõneles allakirjutanu teemal „Vabaduseks on Kristus meid vabastanud" (Gl 5:1). Priikoguduste jaoks oli väga oluline vabadus – vabadus patu ja surma väest, vabadus kuulutada oma usku, tihti ka vabadus jumalateenistuse vormis. Ometi tähendab vabadus ka vabatahtlikult oma vastutuse ja kohustuste tunnetamist. Seda õpetab meile Jeesus, rääkides ikkest, mille tema meile paneb. Püsigem siis vabadus, aga mõistkem selle piire!
Päev lõppes suure armastussöömaajaga, mille käigus oli usurahval võimalik veel suhelda, vahetada muljeid ja tervitusi.
Priikoguduste elav, rõõmus ja misjonivaimust kantud jumalateenistus on osa meie Liidu pärandist. Jätkugu meil ka tulevikus samasuguse vaimulaadi kandjaid!
