Meeste palvus Kuimetsas

6/2008 Ermo Jürma, Teekäija toimetaja

30. mai tööpäeva lõpul sõitsid seitsekümmend meest üle Eestimaa Kuimetsa kokku selleks, et otsida üheskoos Jumala tahet, kuulata elulist sõnumit meestele, tänada ja ülistada üheskoos oma Päästjat.

Votele Vellend tervitas kokkutulnuid oma hoolitsetud koduõuel ja julgustas kõiki otsima Jumala Püha Vaimu väge. Ta meenutas elavalt, kuidas Jumal rääkis tema vastu ühe seemnete-jutluse. Looduses on mõni seeme idanemisjõuline vaid ühe aasta (näiteks salatiseeme), samas maisiseeme aga kuus kuni seitse aastat. Tavaliselt on umbrohuseemned väga elujõulised, aga kultuurtaimed vajavad rohkesti inimhoolt. Jumal on meile andnud oma seemne, oma Sõna, mille levitamine on meie kõige üllam töökohustus.

Majaperemees meenutas, kuidas ta oli olnud selle juures, kui Tallinnas pandi Lasnamäe kanalisse esimesed kümme tonni dünamiiti ja ühe hektari suurune paekiht muutus viie sekundiga üheksameetri sügavuselt pulbriks. Selline ettevõtmine on suurem kui kangema vägimehe elutöö. Samas kõneleb Piibel meile Jumala Püha Vaimu võimsast väest (algkeeles dynamis – dünamiit). Seepärast mõelgem, kas tahame vaid ise mehed olla või laseme endis tegutseda Jumala väel?

Kui Viljar Lihti kitarri saatel esimesed armastatud viisid laulud said, siis kinnitati keha. Selleks oli kõik aegsasti valmis pandud ja lõkkesütel küpsetati veel igaühele vorstikesi lisaks. See kolmveerandtunnine söömaosadus oli sobivaim aeg üksteisega palgest palgesse tuttavamaks saada (uudiste ja sõnumite vahetamiseks on ju meie ajal kanaleid niigi palju).

Seejärel arutles Joosep Tammo teemal "Kes on kõva mees?" Esmalt tõi ta mitmeid statistilisi võrdlusandmeid meeste ja naiste kohta Eestis ja laias maailmas ning paraku on paljud nendest näitajatest meeste kahjuks.

Samas on meestel teatud võimupositsioonid kõikjal üle maailma. Mehed on tihti ka üksteisega võistlemas. Kõneleja osutas sellele, et Kuimetsa põllupeenral täna ootav autoderivi on üks näide meeste väärtushinnangutest (jõutaks vaid sellel suvel neile kütust osta!).

Kord soovisid Jeesuse jüngriteringis kaks kõuepoega endile kohti oma Õpetaja vasakul ja paremal käel. Nad kandsid lihtsalt oma loomuomased mehelikud tunded taevasse, kogudusse. Jeesus vastas aga kõikidele ja kõigiks aegadeks, et üleval Isa riigis on kohtade jaotus teenimise järgi.

Kuigi me näeme ja kuuleme, kuidas mehelikkus väärastub ja muutub (maailmas) vahel vägivaldseks, on meile praegu parim aeg Jeesuse sõnumi järgimiseks.

Tänane maailm ootab meestelt, et nad oleksid hoolitsevad kasvatajad. Uus mehelikkus ei seisne aga naiselikkuse ülevõtmises. Mehelikkus on tugevuse, aususe, kindlameelsuse säilitamine. Me ei pea võitlema naistega, vaid olema ligimese teenijad.

Arukad mehed otsivad tänapäeval töö ja elu tasakaalu, võtavad sabatiaastaid jne. Just kogudus peab olema uue, hoolitsevama mehe kasvulava. Nii nagu Jeesuse ümber olid konkureerivad mehed, nii on see tihti ka tänapäeva kogudustes. Meestele ei meeldi udune jutlus, vaid tegutsemine. Kõik, mis mehine, tuleb anda Kõigekõrgema teenistusse.

Sellele järgnes Pühaõhtusöömaaeg, kus pühas tõsiduses tuletati meelde, millisel erilisel viisil Jeesus meid oma murtud ihu ja valatud verega jätkuvalt teenib.

Seejärel teeniti Issandat ja üksteist kümnes palveringis. Jumala ette kanti kaasatoodud konkreetseid palvesoove ning üksteise rõõme ja muresid.

Õhtu edenes ja peagi kustus lõke. Tasapisi hakkas hämarduma ja lendas vaid mõni sääsk, kuid kõiki haarasid kaasa ühislaulud: „Hõiska võidulaulu lunastud hulk", ... „Vala õli mu lampi, ma palun." Pimenevas õhtus valati Säästumarketi tõrvikutesse õli, süüdati kümned tuled ning rongkäigus asuti palveteekonnale, kus president Meego Remmeli loetud Pühakirja tekstid meesteväe ühispalveid suunasid.

Esimesel palvemäel kummardati Jumalat kui meie kõigi Loojat ja armastavat Isa.

Teine peatuspaik oli orus peegelsileda järve kaldal, kus austati Jumalat Poega. Nüüd valiti oma kaaspalvetajaks üks vend teisest kogudusest ja kahekesi koos pandi oma eluvõitlus Jeesuse ette.

Seal jagatud sõnumite esimest mõju väljendas spontaanne "Teeme ära!" ja see tehti ära – nimelt koristati kiiresti ära kogu praht, mille tundmatud piknikupidajad sinna olid jätnud; järveveega said veel käedki taas puhtaks.

Viimasel mäetipul kiideti Jumalat Püha Vaimu, kes on tänaseni välja valatud ja tegutseb oma koguduse elus.

Neli ja pool tundi väärtuslikku vendluskogemust möödusid kiiresti. Kesköisel koduteedel arutasid automeeskonnad ühiselt kogetut ja mitmed jagasid oma meenutusi ka „Teekäijale".

Taavo Lige: Mulle oli väga julgustav Meego jagatud tunnistus Tartus toimunud päästmise- ja tervenemiseimest. Olen juba pikka aega Jumalat palunud ja otsinud selliste asjade enama sündimise pärast meie kogudustes.

Viljar Liht: Saime juhtidena palju julgustust sellest, et meie üleskutsele kokku tulla vastas niipalju mehi-vendi. Erinevate põlvkondade ühtesulamine vendade osaduses ja Jumala armus.

Joosep Tammo: Mehed vennad on valmis pühenduma ja senisest suurema innuga Issandat teenima.

Priit Pesur: Minu süda rõõmustas väga, et värsked juhid teenisid koos eelmise presidendiga. See annab uue presidendi meeskonnale erilise autoriteedi. Ja meelevald oli kahekordne!

Aldo Randmaa: Võtsin kaasa meeldiva tõdemuse, et meie vendluses on terve hulk parimas jõus mehi. Tekkis soov, et midagi sellist võiks veel toimuda.

Sulev Kivastik: Usklike ühtsus on nagu linn mäe peal – ligi 30-autoline kolonn rongkäigupaika ei saanud jääda märkamatuks.

.