11/2014 
Krista Esta, AS Wris juhatuse liige
Fotod: Helari Hellenurm, Kaev.net
Pea kakskümmend aastat juhina töötamist on pakkunud mulle hulga võimalusi osaleda kõikmõeldavatel juhtimisalastel koolitustel, konverentsidel ja meeskonnaüritustel.
Neil kõigil on olnud üks eesmärk – õppida, kuidas olla parem juht, kuidas paremini innustada, motiveerida, efektiivsemalt tegutseda. Esinejateks on tavapäraselt olnud oma ala tipud ja parimad koolitajad nii kodu- kui välismaalt.
GLSil osalesin esmakordselt ja ausalt öelda ilma suuremate ootusteta. Kui palju uut siis saab üks valdkond aastast aastasse pakkuda? Mida erinevat pakub kristlik juhtimiskonverents ilmaliku koolitusega võrreldes? Rõõm oli aga tõdeda, et GLS on hoopis rohkem kui juhtimiskonverents. GLSil võiks osaleda mitte ainult pastorid või ettevõtete juhid, vaid kõik, kes soovivad leida vaimulikku tuge ja värskendust – see on üks võimalus lasta Jumalal end kõnetada. Omal moel oleme me ju kõik juhid, peame juhtima ennast, oma emotsioone ja käitumist. Lisaks juhtimistarkustele paneb GLS mõtlema küsimusele: kuidas teenida Jumalat täna paremini kui eile? Kuidas meie elus oleks nii juhi kui kristlasena täna rohkem Jumalat kui eile?
Selle aasta programmist tooksin esile kaks kõnelejat.
Susan Cain ja vaiksete revolutsioon 
Maailm meie ümber armastab ja hindab ekstraverte. Introverte peetakse sageli saamatuteks ja nende tegelikud anded jäävad tihti kasutamata. Linnastumine ja tööstusrevolutsioon tõid kaasa selle, et mulje avaldamine muutus headest iseloomuomadustest tähtsamaks.
Autori näide sellest, kuidas ta lapsepõlves kotitäie raamatutega laagrisse läks ja rahuliku üksiolemise asemel oli sunnitud lööklausete saatel pidevalt ühistegevuses osalema, tekitas äratundmise. Olen hea suhtleja ja võin kellega iganes kiiresti jutuotsale saada, aga pidev rühmatöö ja kollektiivne tegutsemine on ka mulle lapsest saadik võõristav ja ebamugav olnud. Susan Cain'i arvates pärsivad „teeme kõike koos" suhtumine, avatud kontoris töötamine ja lõputud ühisarutelud tegelikult loovust ja uute ideede tekkimist. Ta on veendunud (ja ma jagan tema veendumust), et parimad mõtted sünnivad vaikuses ning pidev ülestimulatsioon tapab loomingulisuse. Olen täheldanud, et parimad ideed tekivad kabinetivaikuses või pimedas ja teki all.
Susan ei lähe oma võrdluses äärmustesse ega vastanda introverte ja ekstraverte, küll aga juhib tähelepanu sellele, et tihti jätame introvertide potentsiaali kasutamata ning sundides neid toimima ekstravertide maailmas kehtivate reeglite järgi, ei pane me ehk tähelegi, kui palju kahju selline suhtumine võib tuua. Ehk rohkem vaikust, sõbrad!
Louie Giglio ja sinu järgmine samm 
Louie Giglio ettekande võiks kokku võtta ühe lausega: hoolimata sellest, kus sa oma elus parasjagu oled, ära pelga teha järgmist sammu. Iga juhi ja inimese elus on olukordi, kus tal pole aimugi, mida peaks tegema või kuidas toimima. Juhina seda tunnistada oleks ju nõrkus? Giglio nii ei arva. Tuues rohkelt näiteid oma elust, kinnitas kõneleja, et usaldades Jumalat ei astu me tühja, kuigi vahel tundub tehtav samm meile pigem hüppena pimedusse. Ta võrdles elu mägironimisega, kus alati ei pea järgmise sammu astumiseks teadma iga pisiasja sinu ees kõrguva mäe kohta. Tihti osutub võimatu pelgalt optiliseks illusiooniks. Samas ei tähenda see, et meie sammud on kindlalt ja kahtlusteta astutud. Kristlik klassik A. W. Tozer on öelnud, et „Jumal ei saa meest või naist kasutada enne, kui pole teda sügavalt haavanud." Ei kõla just väga tänapäeval populaarse õnneliku teoloogia moodi. Ometi koos Jumalaga suudame me rohkem. Giglio ütles: „GLSil osaleb palju silmapaistvaid juhte, kuid mitte ühtegi päästjat. Kuid Jumal on see, kes annab meile sisemise väe teha järgmine samm mistahes olukorras." Ka siis, kui meie ise tahaks oma teekonda pooleli jätta. Aga tee see samm, julgustab Giglio. Mis juhtub? Sind pannakse proovile ja lihvitakse ning me kõik vajame seda, sest mitte keegi meist ei jõua ühe päevaga mäetippu. Läbi katsumuste õpime tundma Jumala ustavust, kogeme, et Jumal tegutseb läbi meie ja see muudab meid alandlikuks. Head juhti iseloomustab alandlikkus. Alandlik juht teab, et Jumal on piisav, olgu meie olukorrad millised tahes. Samas ei ole meie sammude eesmärk suurte tegude kordasaatmine, vaid koos Jeesusega käimine. Nii juhi kui kristlasena. 
