Haapsalus peeti Väärtuste päeva

04/2017 14 1vaartustepae 1
Ülevaate toimetas Eerik Rahkema, Fotod: Ermo Rips

Haapsalu Baptistikoguduse korraldatud Väärtuste päevale oli kutsutud osalejaid üle Eesti. Neid tuli mitmest kogudusest enam kui 80. Päeva juhtis Mihkel Nõlvak. Alguspalve pidas Kalle Kopli. Muusikaosa juhtis Taimi Kopli. Allpool anname ülevaate ettekandjate mõtetest.

Andres Saumetsa ettekanne „Kristlikud väärtused Jumala ja piibelliku orientatsiooni kaotanud maailmas” ilmub Teekäija kahes numbris.

Eerik Rahkema: Miks väärtuste teema?

Väärtuste päeva mõte on teadvustada meie usulisi ning moraalseid väärtusi ja põhimõtteid, et nende järgimist oma elus ja töös veelgi teadlikumalt ning tulemuslikumalt silmas pidada. Väärtused annavad meile suuna, kuhu minna, mida taotleda, mille alusel midagi hinnata ja seisukohti võtta ning otsuseid teha.

Meie olulised eesmärgid (liidu põhikirja kohaselt) on Piibli õpetuse levitamine ning töötamine tõsise usuelu ja kõlbluse äratamiseks, levitamiseks ja kaitseks Eesti ühiskonnas. Näen siin usklike kasvatamise ja kõlbluse levitamise valdkonna unarusse jäämist.

Olgem ustavad ristimisel ja ordineerimisel öeldud jah-sõnadele – need polnud ainult pidupäevaks, vaid kogu eluks! Küsimus on töötegijates – kust võtta ausameelseid, eristamisvõimelisi karjaseid, juhtorganite liikmeid, tippjuhte? „...kui pasun teeks ebaselget häält, kes siis hakkaks valmistama sõjaks?“ (1Kr 14:8).

Tõnu Lehtsaar: Usaldusest ja usaldusväärsusest

Usaldus eksisteerib sedavõrd, kuivõrd me usume teisesse. Seega on usaldus suhte üks omadusi või kvaliteete. See on pigem tunne kui ratsionaalne seisukoht.

Usaldust tugevdavad need kogemused, kus teine osapool käitub oma huvide vastu meie heaks või ta järgib olukorraüleselt oma põhimõtteid ja väärtusi. Usaldus tekib argiolukordades, mitte kampaaniates. Usaldus kasvab, kui meid toetatakse seal, kus tunneme end haavatavana.

Kõige raskemad on need usalduse purunemised, mida me tajume sihilikena, ja need, mis kõigutavad meie maailmapilti. See paneb kahtlema ka iseendas. 14 2meibaumid

Usalduse taastamine on raske. Unustamine ei tähenda kustutamist ja uutes pingetes kipuvad vanad asjad jälle meelde tulema. Parim viis usalduse taastamiseks on asjade selgeks rääkimine ja andestamine.

Pühakiri käsitleb usaldust kui jumalasuhte kvaliteeti. Laulik usaldab Jumala kätte oma vaimu (Ps 31:6). Ja lõpuks, Jumal usaldab oma ustavatele ülesandeid.

Eenok Palm: Väärtused, mis on jäänud püsima

Võime esile tuua väärtused Läänemaa ärkamisest, mis on püsima jäänud: Jumalalapse tunnistuse saamine – tugev päästeveendumus, Piibli uurimine, ristimine isikliku usu peale, leivamurdmine jüngritele, piir usklike ja maailma vahel, pühitsus, rõõm.

Mihkel Nõlvak: Selge siht

Samaaria Eesti Misjon tegeleb põhiliselt alkoholisõltlastega. Alkohol on paljude inimeste elus kaasa toonud pöördumatuid tagajärgi ja sõltuvusest välja tulla on väga raske.

25 aastat tagasi Soome vendade abiga ja Haapsalu baptistikoguduse inimestega alanud töö on laienenud. Täna on meil turvakodud ka Pärnus ja Hiiumaal. Sõltuvusest väljatulnute protsent ei ole suur. Kuid paljud on võtnud Jeesuse oma isiklikuks Päästjaks ja liitunud kogudustega. See ongi meie eesmärk, hoida selget joont suhtes alkoholiga. Ükski tark mees ei himusta viina (Õp 20:1). Vajame selles töös teie eestpalveid.

Johannes Saard: Õppimine vigadest ja vigade parandus

„Jumal on valgus ja temas ei ole mingit pimedust...“ (1Jh 1:5–9). Jeesuse Kristuse isiku ja tema eesmärkidega silmitsi seistes, tajun sügavat lõhet soovitu ja tegeliku vahel. Peame nõustuma prohvetiga: „Me kõik eksisime nagu lambad“ (Js 53:6).

Meie õpetuse, elu, usu ja moraali aluseks on Piibel. Vendluse algusaegade selged uustestamentlikud põhimõtted pole tänapäeval enam au sees. Vana tõdemus ütleb, et kui me tahame säilitada teatud tüüpi isiksust, usuelu või liikumist, siis peame säilitama ka põhimõtted, mis neid loovad.

Usulisel ja kõlbelisel alal tekkinud vigu saame parandada ainult meeleparandusega! „Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust“ (1Jh 1:9). Selline vigade parandus asetab väärtused õigele kohale, taastab usalduse, selge sihi ning osaduse üksteise ja Issandaga.

Joosep Tammo: Jeesuse Kristuse järgimine kui vendluse väärtuste telg 15 1koond

Meie aasta teema on: „Sina järgne mulle!” (Jh 21:22). See juhib meid otsejoones kogu ristiusu väärtuste teljele. Jeesuse ligi 2000 aastat kõlanud üleskutse pole mitte ainult piltlik, vaid ka tegelik kristliku elu kirjeldus, mida saadab „valguse” (Jh 8:12) ja tulevase „kirkuse” (Mk 10:28–30) tõotus.

Uue elu viljaks on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus, tasadus, vähenõudlikkus, enesevalitsus ja karskus. Kristluse praktiliseks väljenduseks kujunes näljaste toitmine, januste jootmine, paljaste riietamine, võõraste vastuvõtmine, vangide lohutamine, haigete külastamine ja surnute matmine. Kirikuloos olid siin eeskujuks märtrid, askeedid, rändjutlustajad, kerjusmungad ja ilmikvagad. Anabaptismi esindaja Hans Denck ütleb: „Kristlaseks olemist ei või tõeliselt mõista keegi, kui vaid see, kes teda oma eluga järgib.”

Jumal on kogu oma täiuse asetanud Jeesusesse Kristusesse. „Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde“ (Jh 1:14). Jeesuse järgijatena pole meil vaja tunda messiakompleksi. Mitte meie, vaid tema on Päästja.

Taavo Lige: Kokkuvõte

Kristuse järgijad on tugeva surve mõjuväljas. Hingevaenlase eesmärk on kõigutada meie usku Jeesusesse ja Jumala kuningriigi väärtustesse. Saatan kasutab selleks erinevaid võimalusi, moondades end isegi valguse ingliks (2Kr 11:14). Usklikele on vaja pidevalt meelde tuletada, keda me teenime ja järgime, ning innustada üksteist pidama kalliks väärtusi, mida Issand hindab. Seetõttu on tervitatav, kui ka tulevikus sellisteks päevadeks kokku saame.

Ruudi Leinus: Kokkuvõte

Väärtuste õigeks mõistmiseks ja nende järgi elamiseks andis Jumal oma suunised: „Ole ainult vahva ja hästi tugev, tehes hoolsasti kogu Seaduse järgi, mille mu sulane Mooses sulle andis; ära kaldu sellest ei paremale ega vasakule, et sa võiksid teha targasti kõikjal, kuhu sa lähed! Ärgu lahkugu see Seaduse raamat sinu suust, vaid mõtle sellele päeval ja öösel, et sa peaksid hoolsasti kõike, mis sinna on kirjutatud, sest siis õnnestub su teekond ja siis on sul kordaminek!“ (Jos 1:7j). Lisades siia ka Uue Testamendi õpetuse, leiame:
Parim alus meie tõekspidamistele ja väärtustele on Jumala sõna.

Me ei tohi sealseid suuniseid oma meeldimiste järgi ümber sõnastada. Kahjuks on see saamas tavapäraseks nähtuseks üksikkristlaste, aga ka koguduste ja isegi kirikute jaoks.
Kui meil on väärtushinnangud paigas, siis saame osa ka Jumala tõotustest.