Seminari talvekonverents „Vaba kirik, vaba riik”

03/2018 14 1alguspalve
Toivo Pilli, Tartu Salemi koguduse pastor, KUSi õppejõud
Fotod: Innar Kruglov.

Tänavune talvekonverents toimus usuteadusliku seminari ja EKB Liidu koostöös 17. veebruaril Tartus. Päev algas külalisesineja, teoloog Nigel Wrighti ettekandega, kes tuletas meelde, et vabakoguduslik traditsioon on palju andnud demokraatliku ja usuvabadust austava kultuuri arengusse. „Vabakirikud, luues uue arusaamise kogudusest, mõjutasid mitte ainult usulist valdkonda, vaid ka poliitikat.” Riigil ei ole õigust kedagi karistada uskumise või mitteuskumise tõttu, sest see on inimese ja Jumala vaheline asi, väitis 17. sajandil baptist Thomas Helwys.

Järgmine ettekandja, õigusteadlane Merilin Kiviorg, ärgitas kuulajaid kaasa mõtlema usuvabaduse teemal juristi vaatenurgast. Ta väitis, et usuvabaduse fookus on nihkunud inimväärikuselt 14 2publik2julgeoleku argumentide suunas. Ja seda pidas ta ohtlikuks, sest julgeoleku sildi all võib seada igasuguseid piiranguid, muuhulgas usuliste ühenduste tegutsemisele, nagu on viimasel ajal märgata Venemaal, kuid mitte ainult seal.

14 3merilin kiviorg Järgnevalt – pärast diskussiooni ja lõunasööki – kõneles pastor Leho Paldre kohaliku koguduse ja koguduse liikme vabadusest, esitades küsimuse, mis piirab vabadust. Samas rõhutas ta, et just Vaimu läbi uueks sündinud inimestest koosnev kogudus on see alus, mis võimaldab rääkida koguduse vabadusest, sellest, et kohalik kogudus on kõrgeim otsustusorgan. Ja viimaks – mitte võim või rahaline surve, vaid vastutus ja armastus loob vabaduse ruumi.
15 1p6evajuhidPastor Joosep Tammo väga avarapilguline, lausa filosoofiline ettekanne väitis, viitega Hannah Arendtile: „Kui vabadus ilmus meie traditsiooni, siis andis sellele tõuke usuline kogemus…” Uudselt kõlas väide, et Eesti ei ole mitte niivõrd postsotsialistlik, vaid postkoloniaalne maa. Seda selles mõttes, et postkoloniaalsetes kultuurides asendub esialgne vaimustus vabadusest peagi osale ühiskonnast pettumusega, sest oma unistusi pole kaugeltki kõik suutnud täita. Kuid kriisis olev ühiskond otsib teed edasi, ei saa jääda lihtsalt meelelise ja sünkretistliku faasi kammitsasse. Kultuur pöördub uuesti jumaliku dimensiooni poole – vahest on märke sellest Eestiski, eriti kui mõelda Arvo Pärdi muusika tähenduslikkusele ja tunnustamisele.

Väga värskelt kõlas päeva lõpus ka tulevikku vaatav ettekanne praegusaja uuest põlvkonnast, mille pidas Sven-Joonatan Siibak. Vanem generatsioon, astuge esimene samm ja kutsuge noored enda laua äärde, aga ärge hakake õpetama, vaid kõigepealt kuulake – kaua ja tähelepanelikult. Ettekandja oli veendunud, et uutel, noortel kogudustel, on kindlasti oma koht EKB Liidus.

15 3paneelMõtte värskust, võimet rääkida tegelikest asjadest, analüüsida, esitada häid küsimusi ja oskust näha asju mõnusa huumori prismastki – sellest kõigest andis tunnistust paneeldiskussioon.
Jumalateenistus aga võttis kokku konverentsipäeva Mäemetsade pereansambli ülistuse ja EKB Liidu president Erki Tamme jutlusega. Nii oligi hea. Minna tänu ja palvega Jumala ette. Sest 15 2m6emetsadvabakogudused on alati teadvustanud – ja oma parematel hetkedel ka julgelt tunnistanud – kõigi võimude ja vägede üle on Jumala riik. Jeesus alustas oma kuulutust, öeldes: „Parandage meelt, sest taevariik on lähedal!” Pealegi, Jumal on suveräänne – see tähendab, et tema ütleb viimase sõna siis, kui viimane sõna on öeldud.

15 4l66tspill