5/2009 Evi Pilliroog, Nõmme baptistikogudus
„Saagem unistajatest tegijateks," kutsus pastor Taavo Lige üles Nõmme palvelasse kogunenuid aprilli lõpul toimunud pühendumiskonverentsil. Üle 80 inimese Eestimaa erinevatest paikadest oli tulnud, et kaaluda Jumala ees läbi oma elu valikuid.
Esimese sessiooni videotunnistuses jagas Märt Saar Tartu Risttee kogudusest oma kogemusi sellest, kuidas Jumal teda vaimulikule tööle kutsus. Ta oli veendunud, et Jumal varustab kõige vajalikuga neid, kes on pühendunud Issandale. Kuid meie vastutame enda kätte antu eest, hoiatas Märt.
Agnes Böning jutustas, kuidas misjonisekretäri tööd vastu võttes pani Jumal tema südamele väikeste koguduste olukorra. Ta on pühendunud noorte ettevalmistamisele läbi praktilise evangelismi.
Pastor Erki Tamme teemaks oli "Nakkav pühendumine – mõjukad eeskujud". Pühendumine on elamisviis, kus on vaja paika panna seosed meie endi, koguduse, teiste inimeste ja materiaalsete asjade vahel. Oma vanemate ja vanavanemate näitel võis ta öelda, et pühendunud Jeesuse järgimise eeskuju kannab head vilja.
Pühendumine on elamisviis, kus on vaja paika panna seosed meie endi, koguduse, teiste inimeste materiaalsete asjade vahel.
Bosnia moslemite keskel töötav misjonär Jael Puusaag jutustas, kuidas Jumal teda noore tüdrukuna väga selgelt kutsus. Jumal on avanud talle printsiibi: „Mida sa teed Minu auks, seda saad sa teha ainult Minu läbi."
Pühapäeva hommikul ordineeriti diakoniks noortejuht Indrek-Eliel Tambek. See oli konverentsi sõnumi lihakssaamine. Seejärel keskenduti videosõnumile Märt Vähilt, kes rääkis oma elu põhjal, et Jumala hääle kuulamine on lihtne ja Tema juhiste rakendamine kasulik: „Mine liikvele sellega, mis sul praegu on ja Jumal aitab ning õnnistab!"
Viimase ettekande pidas Allan Kroll teemal "Puhas süda ja puhtad käed". Pühendumisega kaasnevad võitlused kiusatustega. Kui me oleme aga valmis Issanda ette alanduma, siis Ta ka ülendab meid, Ta ei jäta meid üksi.
Konverentsil oli igaühel võimalik Jumala ees ja oma südames kaaluda, mis vajab mahapanemist, mis suuremat pühendumist.
Esitasime kolm küsimust kahele konverentsi peakorraldajale, Nõmme abipastor Anton Tuulele ja noortejuht Indrek-Eliel Tambekule.
Kuidas tõusis südamesse konverentsi korraldamine?
Anton: Idee kasvas välja noorte regulaarsetest üritustest, mille nimi oli "Pühendus". Ühel hetkel leidsime Indrekuga, et sellele võiks anda laiema väljundi. Hakkasime palvetama ja see tundus olevat "õige asi".
Indrek: Mõistsin, et ma ei ole oma elu veel 100% Jumalale andnud, kuid seejärel näitas Jumal mulle läbi pikema perioodi oma Sõna ja kõnetuste alusel, milline imeline teekond see pühendumine tegelikult on. Sealt tuli ka inspiratsioon seda sõnumit jagada.
Kas konverentsiga seotud ootused täitusid?
Anton: Meie igatsus oli, et inimesed pühendaksid oma elu Jumalale jäägitult ja täiega. Jumala Sõna ei tule tühjalt tagasi, vaid saadab korda selle, milleks see sai külvatud. Osalejad jäid üritusega rahule. Kõik igatsused pole veel realiseerunud. Olen õppinud, et oluline on Jumala kalendrist mitte ette joosta.
Indrek: Algus sai tehtud. Sisuline osa läks paremini kui oodata oskasin.
Mis oli sulle vaimulikus mõttes kõige tähtsam kogemus?
Anton: Sõnumi lihtsus, sügavus ja vaimulik mõju puudutas paljusid. Isikliku pühendumise ajal oli võimalus panna kirja need asjad, mida teatakse olevat valed või mis neid takistavad Jumalale lähemale jõudmast või ka lihtsalt kiusatused, millega maadeldakse. Need paberid tuli viia ette ja naelutada (tegelikult küll klammerdada) selleks puhuks tehtud risti külge. Ja siis nad hakkasid tulema. Üksteise järel, kuni lõpuks tekkis risti ette järjekord. Kartsin, et kas klambreid ikka jätkub... See oli minu jaoks konverentsi finaal-elamus.
Indrek: Mõistsin taaskord kui lai ja vajalik see teema on. Tajusin, et Jumal on valmis kinkima Eestimaale ärkamise, kui kristlased oma elu ära annavad, et võtta vastu Jumala pakutav elu.
