Hiiu Folgile tuleb hea inimene

05/2013
Meeli Hunt, Hiiu Folgi pressiesindaja

23 astrid nolvak-1Hiidlaste jaoks tuttavaks ja omaseks saanud suve suurim rahvamuusikaüritus toimub 18.−21. juulini Hiiumaal, sedakorda end üle terve saare laiali laotades. Põhitegevus ja enamik kontserte toimuvad Kassari kiigeplatsil, kuid tegevust jagub kõikides valdades asuvatesse kirikutesse-kabelitesse. Kokku on kontserte kaheksas kirikus, millest seitse toimuvad kirikukontsertide päeval ja üks kontsert kaks päeva varem. Muusikat jagub palju ka Kärdlasse ja selle ümbruse esinemiskohtadesse. Lisaks toimuvad järjest rohkem populaarsust koguvad loodusretked, mis viivad hingematvalt kaunitesse Hiiumaa paikadesse.

Hiiu Folgi ellukutsuja, selle elus hoidja, ideede generaator, esinejate ja toetajatega läbirääkija, programmijuht ja vabatahtlikult töötavate abiliste innustaja on Astrid Nõlvak. Mida lähemale tuleb ürituse toimumise aeg, seda pikemaks venivad tema tööpäevad ja lühemaks jäävad ööd.
„Tunnen, et see festival on oluline Hiiumaale ja ka Eestimaale," räägib oma missioonist väliselt habras, kuid saare naisele omase sisemise sitkusega Astrid. „Kui kaua jaksan, ei tea. Aga praegu on minu usk festivaliga seoses endiselt suur ja näen, et sellest võib kasvada midagi erilist."
Astrid unistab, et Hiiu Folk on viie või kümne aasta pärast hiidlastele päris enda omaks saanud ja veel rohkem Hiiumaa nägu läinud. Ta soovib, et poleks hiidlast, kes Hiiu Folgi ajal vähemalt ühest folgiüritusest osa poleks võtnud. Ja loodab, et ka mandrirahvas leiab järjest enam tee Hiiu saarele ning et üha rohkem väärtustatakse pidu ilma alkoholita.

Meenutame koos Folgi alguseaegu, räägime tänapäevast ja tulevikust.

1. Kas meenutaksid natuke selle toreda ettevõtmise sünnilugu.

Tulin Hiiumaale pärast Viljandi Kultuurikolledži lõpetamist. Hiiu Folgiga alustasin 2005. aastal, kui olin Hiiumaal juba kolm aastat rahvamuusikaõpetajana elanud ja töötanud. Alguses korraldasin siin tantsu- ja lauluklubisid, pilliõppelaagreid ning pärimuse tuba, kus käis mitmeid meeldejäävaid külalisi. Tegin neid asju entusiasmist, tahtest lasta oma õpilastel osa saada põnevatest ja toredatest ettevõtmistest. Ühel hetkel tundsin, et tahaks seda kõike rohkem jagada. Nii see alguse saigi. Esimene Hiiumaa Pärimusmuusikafestival oli ühepäevane ja toimus Kassari kiigeplatsil. Seda paljus tänu Eesti Kultuurkapitalile ja Käina Vallavalitsusele, kus kultuuriürituste toimumisele aitas hea nõu ja jõuga kaasa Ly Meldorf. Paljud esimesele festivalile esinema tulnud tegid seda sõbramehe poolest, et aidata festival „käima lükata".

2. Milline on olnud kõige kriitilisem hetk folgi ajaloos?

Raskeid hetki on olnud mitmeid ja eks see festival n-ö usu najal on püsti seisnud. Kõige raskem ongi see, et festivali toimumise paned paika ja tööga alustad aasta aega varem, kuid teave rahastuse saamisest või mittesaamisest tuleb fondidest vahetult enne folki. Seega on risk igal aastal kõrge. Lisaks võib juhtuda midagi ka esinejatega. Ühel aastal näiteks jäid muusikud praamist maha ja jõudsid alles hilisemaga kohale. Nende esinemisaeg oli vaja täita. Tegin siis kava kiirelt ümber ja augu täitmiseks käisin ka ise mitu korda laval laulmas. Hakkama saime!

3. Aga kõige helgem hetk?

Helged hetked on need, kui festival käes ja külastajate silmadest näha, et nad on kogu toimuvaga rahul. Rõõmsaks teeb see, et lapsed on meie festivalil õnnelikud. Hea tunne on, kui tullakse ja öeldakse – see, mis sa teed, on hea ja läheb meile korda. Hea tunne on, kui inimesed hoolivad.

4. Kas on olnud vahel tunne, et kõik – nüüd lõpetan ära, ei jaksa, närvid läbi ja juuksed peas hallid?

Nii pole otseselt tundnud, et lõpetaks ära, aga mõni aasta on küll väga raske olnud ja tekitanud küsimusi, et kaua sel moel edasi jaksab minna. Tööd selle festivaliga on tohutult ja rahalise poole pealt on MTÜ-na tegutsedes olukord väga ebastabiilne. Eelarve kokkusaamine sõltub suures osas fondide toetustest. Eks see minu jaoks rohkem missioonitöö on olnud. Olen tänulik kristlastest sõpradele, kes on „palves kandnud" ja kõigile, kes on mingil moel kaasa aidanud.

23 kirikute paev sutting-15. Oled sa oma „Folgilapsukese" pärast nutnud?

Ikka olen.

6. Mille poolest erineb Hiiu Folk teistest paljudest Eestimaal toimuvatest folkidest ja rahvamuusikaüritustest?

Eks igal festivalil ole oma nägu ja nii ka meil. Kindlasti on suur erinevus see, et meie festival on alkoholivaba ja toimub saarel.

7. Oled sa kunagi kasumisse jõudnud?

Otseselt rahaliselt kasumisse mitte kunagi. :) Aga hingele on need festivalid küll toitu andnud.

8. Mis on see, mille pärast inimene taas ja taas Folgile tuleb?

Igaühe jaoks on see võib-olla erinev. Mõne jaoks suurepärased artistid ja see, et kui valid kontserdi nautimiseks ühe koha, siis võidki end seal sisse sättida ja päev läbi selles paigas olla. Teise jaoks see, et festivalikontserdid toimuvad erinevates kohtades üle saare. Perede jaoks kindlasti see, et lastega on meie festivalil väga turvaline – meil on lastepesad ja alkoholivaba üritus. See hoiab eemal lihtsalt läbiastujad. Mõne jaoks on aga põnevad loodusmatkad ja saar ise.

9. Kes on Sinu selle aasta lemmikesineja?

Minu kui programmijuhi jaoks on kõik esinejad head. Kindlasti tasub tulla kuulama iirlasi – Liadani, sest nemad siia nii lihtsalt ei satu. Hiiu Folgil astub esimest korda üles ka Helin-Mari Arder, kelle onu Ott Arderit hiidlased mäletavad. Arsise kellade ansambel tuleb rahvamuusika kavaga, veel astuvad üles Marko Matvere, Järsumäe Virve pereansambel, kitarrihuvilistele Eduardo Agni Brasiiliast ja Jason Carter Suurbritanniast, Iisraeli muusikat toob Keshet, taas on kohal Robirohi ja paljud teised.

10. Hiiu Folk on tuntud oma eriliste väärtuste poolest – alkoholivaba ja keskkonda säästev. Kas seekordsel folgil on mingi oma kindel sõnum või tegu, millega iga tulija saaks arvestada?

Sõnum on „Üks olemine". Seda nii, kuidas keegi mõtestab – üks olemine muusikaga, sõpradega, saarega, iseendaga, Jumalaga, loodusega ... Kuna oleme keskkonnasõbralik festival, siis soosime väga, kui keegi tuleb festivalile oma toidunõudega, et aidata oma suhtumisega kaasa tarbimise vähendamisele.

11. Millist vastuvõttu ja külastajate arvukust on saanud kirikukontserdid?

Kirikukontserdid on läinud väga hästi ja rahvast on jagunud kõikjale. Eriliselt armastatud paigaks on saanud folgiliste seas Kassari kabel, aga ka teised kirikud ja kontserdid on saanud sooja vastuvõtu. Lisaks on meil iga kirikukontserdi juures ka väike vaimulik sõnum, mis annab pühapäevale juurde erilist tunnet.

12. Kuidas on korraldatud toitlustamine?

Toitlustus on festivalil olemas ja süüa pakuvad erinevad toitlustajad, enamasti Hiiumaalt. Toit saab olema ehe ja maitsev.

13. Kas saab tulla ka jalgrattaga?

Hiiumaa on turvaline paik – siia võib rattaga tulla küll. Kes soovib, saab ratta ka Hiiumaalt rentida, näiteks Kassarist.

14. Mida tehakse vahva nimega „lastepesas"?

Lastepesades on lastel võimalik koos toredate juhendajatega erinevaid tegevusi teha – punuda folgipaelu, meisterdada vahvaid asju, joonistada, lasta endale folgilikke näomaalinguid teha, kuulata ja rääkida lugusid jne.

15. Kas oled julgenud uurida folgiaegset ilmaprognoosi?

Ei ole halba ilma, on vaid valed riided. :) Ei ole uurinud ja ei muretse, folk tuleb niikuinii.

16. Mis on folgile tulija kolm kõige tähtsamat asja, mis kaasa võtta?

Hea tuju ja festivali pass – kõik muu leiab kohapealt.

17. Milline on tüüpiline Hiiu Folgil käija?

Kindlasti on ta hea inimene.

22 robirohi sutting-1