Kutse perekondlikule kristlaste peole Kohilas

05/2017 04 piia viljar
Kristiina Krabi-Klanberg ja Karin Nõlvak

Kohila kogudus valmistub suvefestivaliks (7.–9. juuli) ja on alustanud oma ruumide remonti. Küsitlesime pastor Viljar Lihti ja 10aastast pühapäevakoolilast Daniel Nõlvakut.

Miks Kohila võttis suvefestivali teha?

Viljar: See on põnev väljakutse, mobiliseerib kogudust väljapoole mõtlema ja tegutsema. Suvefestivalide üle 20aastase traditsiooni juures pole seda siin veel olnud. Seni arvasime, et meil pole piisavalt suurt ruumi. Hiljuti valminud spordihoonega sai see võimalikuks.

Milline on Kohila?

Daniel: Kohila on ilus koht. Kõige suurem alev Eestis. Siin pole ühtegi valgusfoori! Ei ole nii väike küla nagu näiteks Lohu, siin sõidavad ikka autod ka ja on palju maju.

Miks on suvefestival oluline?

Viljar: See on eelkõige kristlaste pidu. Kogudus saab kogukonnas nähtavamaks, eriti väikses kohas.
Daniel: Mina olen ka suvefestivalidel käinud. Meelde on jäänud see, et emme-issi laulsid seal ja et me sõime seal ja tegime igasugu asju.

Mida tahate Liidu kogudustega jagada?

Daniel: Kohila kogudus on tore, mitte väga suur, aga ka mitte väga väike.
Viljar: Meil on head suhted nii Liidu kui teiste konfessioonide kogudustega. Programmis on palju muusikat ja piibliliikumise rõhutamiseks asendasime seminarid sel aastal piiblitundidega. Kogudusel on sujunud koostöö kohaliku omavalitsusega. Aastaid on vald meie tööd igati toetanud, seda kogeme ka suvefestivali korraldamisel.

Kohilas pole palju vaatamisväärsusi, aga pakume sooja vastuvõttu ja osadust. Tahame külalistega jagada ühist pärandit ja vaadata ettepoole, mida kogudus on 110 aasta jooksul kogenud ja mis eelolevas kõnetab. Kogudus on perekond ja suvefestival perekondlik suurüritus. Soovime, et kõik põlvkonnad leiaksid nendest päevadest oma osa. Kuigi fookus on keskealistele, oleme loonud ka läbiva laste- ja noorteprogrammi. Lastele tuleb linnalaager ja noortele võimalusi ühiseks teenimiseks.
Meie igatsus on, et Kohila koguduse tunnuslause – austada üheskoos Jumalat ja jagada tema armastust – võiks neil päevil toimida. 04 laager2015

Külalisjutlustajaks on hiina juurtega Aaron Jen, kes teenis 1980ndate lõpus Olevistes. Ta kogus kokku noored potentsiaalsed töötegijad ja toetas nende kasvamist. Selle töö viljaks on Priit ja Ragne Pesur, Tõnis Roosimaa, Allan ja Talvi Helde, mina ja Piia jt. Ta rääkis jüngerlusest ja Jeesuse järgimisest, mis on ka festivali teema.

Mida on veel oodata?

Viljar: Lisaks festivali ava- ja lõputeenistuse muusikaprogrammile kutsume rahvast kaasa laulma vanu kristlikke traditsionaale uues ja värskes kuues. Kuuleme nende laulude saamislugusid. Laule saadab ansambel koosseisus: Lauri Lehtsaar, Viljar Kuusk, Aleksandra Kremenetski, Tõnis Teras, Tuuli ja Maarja Lehtsaar, Andrus Vaiklo, Ott Intermitte, Margot Suur, Indrek Luide, Helari Puu, Pille ja Margus Mäemets, Taimi ja Kalle Kopli ja mina ise.
Kuna paljud Kohila kristlased ja meiega koos ka rahvast üle Eesti on käinud palverännul pühal maal, siis toimub teenistus „Iisrael sõnas, laulus ja filmis”, mida juhatab Allar Känd, ja laulab ansambel Keshet.
Ühe õhtukontserdi sisustab Ilves Sisters – Eestis kuulsust kogunud meie kandi tüdrukud –, teine kontsert toimub Hageri Lambertuse kirikus. Seal laulab ka Misjonikoor Maarja Vardja juhatusel.

Kuidas Kohilasse tulla, kus saab ööbida, süüa?

Daniel: Mina sõitsin üksi rongiga Kohilast Pärnusse ja tagasi. See oli põnev.
Viljar: Kuna Kohila on Tallinna lähedal ja paljudel on peretuttavaid, siis saame üksteist majutusega aidata. Öömaja kohta leiab infot meie kodulehelt www.kohilakogudus.ee. Toitlustamist pakuvad, lisaks Kohila söögikohtadele, ka festivali kohvik ja söökla.