Peaminister Jüri Ratase tervitus suvefestivalile

07-08.2017 04 jyri ratas

Austatud liidu president Erki Tamm! Head pastorid ja vaimulikud! Kõik koguduseliikmed ja külalised! Auväärt vallavanem!

Mul on siiras heameel täna siin teie ees seista, sest EKB Liiduga ühendavad mind tihedad sidemed. Juba mu vanavanemad kuulusid sellesse liitu. Seepärast oli ka pisut enam kui aasta eest siinsamas Kohilas koguduste liidu üritusel kohal ka minu isa Rein Ratas.

Teda tutvustati Riigikogu liikmena ja loomulikult paluti tal ka sõna võtta. Isa ei hooli aga tiitlitest, vaid tutvustas end armusaanud patusena. Selline on alati olnud tema väärtushinnang, ta on püüdnud toetuda igavikulisematele väärtustele, nagu kahtlemata on ka usk.
Usk on kummaline asi. See on justkui igaühe enda oma. Samas on usk ikkagi see, mis inimesi omavahel kokku liidab, aitab igapäevast elu elada ja ka ülevaid asju korda saata.
Tänavu 8. aprillil alustasime Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva ürituste tähistamisega, mis kestavad kokku pea kolm aastat, kuni möödub sajand Tartu rahulepingu allkirjastamisest. Nende pidustuste esimene üritus toimus Peterburis ja meenutas 100 aasta möödumist seal toimunud eestlaste meeleavaldusest meie autonoomia toetuseks. See oli üks olulisi eeldusi meie iseseisva riigi tekkeks.

Minu arvates on väga sümboolne, et juubelisündmuste esimene üritus oli tänujumalateenistus ja kontsert ning loomulikult toimus see kirikus – Peterburi Jaani kirikus. Seal tegutsenud kogudus ühendas eelmise sajandi alguses kümneid tuhandeid Peterburi eestlasi ja kujunes meie iseseisvuse teel nõnda oluliseks. Eestlaste vaimuelu keskuseks oli kirik ja kogudus.

Samamoodi ühendab kirik inimesi ka sada aastat hiljem, kuid eks see on tänapäeval seotud palju suuremate väljakutsetega. EKB Liit koondab endas pea 10 000 inimeseni küündivat usukogukonda üle terve Eesti. See on võimas jõud, kuulutamaks oma sõnumit – armastuse ja Jumala sõnumit, mis on täpselt see, mille kaudu saab inimesi ühendada ning neile ühist jõudu anda.

Peame alati meeles pidama, et kirik ei anna usku ja lootust mitte ainult oma koguduste liikmetele, vaid esindab laiemalt kogu ühiskonda liitvaid väärtusi. Usk Jumalasse on ikka olnud osa eestlaseks ja eestimaalaseks olemisest.
Just usk ja kogudus saavad igikestvate väärtuste näitamise kaudu ikka ja jälle ühiskonda kõnetada. See on see tee, mille kaudu saab kirik ja kogudus olla toeks meie rahvale ning kultuurile, teenida meie ühiskonda ning selle arengut, mõista ja armastada eestimaalasi.

Mai lõpus Tartus peetud kirikukongressil lõpetasin oma läkituse Uku Masingu sõnadega, mis sobivad hästi ka tänasesse päeva: „Kõige suurem heategu teisele on olla talle inimene, mitte kritiseerija, hukkamõistja või kiitja. Inimene vaid, inimene ainult.” Oleme siis üksteisele inimesed, nagu inimesed on – armusaanud patused!
Soovin teile ilusat suvefestivali!