02/2014
Eerik Rahkema, pastor Haapsalust
Koguduse jumalateenistusel on tavaliselt Jumala sõna, palve ja ühislaul. Siia lisanduvad sageli koorilaul, pillimäng ja muud muusikalise teenimise vormid. Kuidas on olnud 130aastases Haapsalu Baptistikoguduses?
Koor pani aluse mitmete noorte arusaamisele oma usu tunnistamisest ja Jumala teenimisest laulu kaudu.
Ühislaul liidab ja kannab
Koguduse asutava koosoleku pidas A. R. Schiewe 1884. aasta 23. veebruari õhtul. 24. veebruari õhtul toimus Ungru jões ristimine, kust tuldi tagasi linna. A. Johannson kirjutab: „Siin sai weel lauldud, palutud ja jutlustatud, ning seega oli esimesele uuetestamentlikule kogudusele Eestimaal alus pandud." Milliseid laule sellal lauldi?
Paslepa seminaristide ja ärganute kaudu levis uusi rõõmsaid laule, mida lauldi enamikus ärkamiskeskustes, ka töö juures ning teel olles, samuti Haapsalu tänavatel. Eestlaste seas said need tuntuks eelkõige tänu T. E. Thoréni õpilasele Jaan Klaanmannile, kes tõlkis laulud eesti keelde ja andis need välja 1884. aastal nime all „Laulud Talle kiituseks". Enne lauluraamatu ilmumist levisid need eestlaste seas käsitsi ümberkirjutatuna. Nii valgustab laulude saamislugu ajaloolane. (Jaanus Plaat. Usuliikumised, kirikud ja vabakogudused Lääne- ja Hiiumaal. Tartu 2001. Lk 83.)
Ühislaul katkes Esimese ilmasõja ajal, kui palvela uksed olid suletud ja koguneti erakorteris.
On olnud aegu, kus lauldi pikalt enne teenistuse algust. Täna lauldakse neljal korral nädalas: pühapäevasel teenistusel, nädala sees palvekoosolekul, piiblitunnis ja noorteõhtul. Vaimulikud talitused, tähtpäevad, koosviibimised – ka sealt ei puudu ühine laulmine.
„Koguduse üldlaul on olnud võimas vahend oma südame häälestamiseks sõna vastuvõtmiseks, palveks, pöördumiseks, tänamiseks ja kiitmiseks," kinnitab Urve Pihlak, üks koguduse koorijuhte.
Koorilaul ülendab ja kujundab 
Koorilauluga katsetati juba koguduse esimese aasta suvel 1884. Suurt edu aga veel ei olnud, sest laulsid ainult mõned üksikud.
Kui A. Tetermann 1886 Haapsallu elama asus, asutas ta korraliku laulukoori. Esimene laul „Hulk tähti öösel hiilgavad" lauldi jõululaupäeva õhtul ja see avaldas erilist mõju. Jumal õnnistas tööd nii, et mitu lauljat, kel veel ei olnud täit rahu hinges, said peagi usklikuks.
Pikka aega oli kogudusevanemaks ja koorijuhiks muusikalise haridusega Gustav Nõlvak. Tema aeg oli koorile mitmeti arendav. Harjutused toimusid regulaarselt kaks korda nädalas. Väljalaulmine toimus pühalikus õhkkonnas, mis täitis lauljate hinge juba enne koosolekusaali astumist. „Lauldi suure kaasaelamisega, hea vaimuliku mõjuga kuulajatele," meenutab 90neseks saav Eliise Kivi.
Alates 1970ndatest on tegutsenud mitu noorteansamblit, noortekoor, kammerkoor. Taimi Kopli meenutab noortekoori aega, mis „oli nii juhtidele kui ka lauljatele kujunemisaeg vaimulikus ja muusikalises mõttes. See pani aluse mitmete arusaamisele oma usu tunnistamisest ja Jumala teenimisest laulu kaudu. Samuti õppisid noored Kersti Kuuse käe all tundma kooridistsipliini: allumist ja koostöötamist".
Kogudusele on tuttavad ka pasunakoor ja keelpilliansambel, naiskoor ja segakvartett, triod, duetid ja soolod ning muidugi lastelaul.
Väljajagamine innustab
1903 asutatud mängukoor tegi 1906. aastal kolmenädalase misjonireisi Hiiumaale. Rahva huvi koori vastu oli nii suur, et Harjul oli igas pingis kaks rida inimesi: rida pingi ees ja teine pingi peal püsti. Käinas tuli mees, kes oli andnud tõotuse mitte kunagi jalga üle palvela läve tõsta, uudishimust aetuna koosolekule ja sai ühes lastega usklikuks. Ärkas palju mehi. Koori külaskäikudel oli innustav mõju – pea igas koguduses, mida külastati, asutati ka kohe sarnane koor.
Läbi aastakümnete on koguduse muusikud käinud head sõnumit lauluga jagamas nii Eestis kui välismaal. Kolmanda aastatuhande esimesel kümnendil on Taimi Kopli juhitava meesansambli „Isad ja Pojad" laul juhtinud mitmel pool hingi võimsa ja puhta taevase allika ette. Ansambli ühtsusele, heale meelsusele ja kaunile kõlale andis palju juurde Jüri Nõlvaku osalemine.
Silvi Mickelini luuleread ja neile Kalle Kopli kirjutatud viisid ning abikaasa Taimi tehtud arvukad muusikaseaded on jõudnud oma kogudusest palju kaugemale. Muusika jagamine jätkub helikandjate ning vaimuliku raadio abil.
Haapsalu kogudus on olnud muusikatöötajate väljaandja: neid teenib kahes Tallinna ja kahes Tartu koguduses – kokku kuus inimest.
Jätkugu vaimulikku muusikat ja selle jagamist oma linnas ja kaugemal ka edaspidi.
