11/2010 Urve Pihlak, Silvia Landra
Oktoobris tähistati Oleviste kirikus helilooja ja koorijuhi Marje Sink'i 100. sünniaastapäeva. Peale pikki aastaid kõlas helilooja looming nii suures mahus.
Kontserdil laulsid Tallinna Oikumeeniline Naiskoor, Oleviste meeskoor, solistid Aare Saal, Kristel Kurik, Kristi Veeber, organistid: Piret Aidulo, Maris Lend ja Liina Rahuoja. Kaastegev oli projektorkester, dirigendid Silvia Landra, Marika Kahar, Urve Pihlak, Aivi Otsnik, Kaie Kant ja Mary Tedre.
Ligi 100liikmeline ühiskoor ei olnud mitte ainult hästi häälestuv muusikaline üksus, vaid näide ühtsusest suure sõnumi edasiandmisel.
Taas kõlas kantaat Psalm 37, mille helilooja kirjutas 1958. aasta oktoobris. Teadaolevalt kanti suurteos esmakordselt ette Pärnu Immaanueli Baptistikoguduse naiskoori (dirigent Voldemar Kaasik) ja seejärel Tallinna Oleviste Koguduse Naiskoori (dirigent Ruudi Nõlvak) poolt .
Kantaadi tekst pärineb Taaveti 37. laulust, salmid 1-6 ja 9. Lehitsedes teose partituuri kangastub aeg, kus helilooja seisis silmitsi töökoha kaotuse, Heliloojate Liidust väljaheitmise, majanduslike raskuste ja ühiskondliku halvakspanuga. M. Sink valas helidesse oma südamevalu. Kas me kuulsime muusikas ohkamist ja ahastamist? Helilooja ütleb Taaveti suu kaudu – ära ärritu kurjadest, ära ärritu patustest, sest neid niidetakse maha ja nad närtsivad nagu haljas rohi.
Kulminatsioonina tõuseb muusikas esile sõnum: „Veereta oma tee Jehoovale, küll ta toimetab kõik hästi." Teose rõhuasetuses jääb helisema küsimus – kes pärib maa? Tuleb vastus: Kes Jehoovat ootavad, need pärivad maa.
Oleviste võlvide all sulasid esitajate ja kuulajate südamed võimsaks Jumala kiituseks ja austuseks. Tõdesime kõik, et Issand on seesama eile, täna ja igavesti. See, kes kandis helilooja M. Sink'i läbi eluraskuste, kannab täna meid.
.