Otsing

03/2015 22 galina grigorjeva
Ott Indermitte, Oleviste kogudus

Kannatusaeg kirikuaastas tähistab ajavahemikku, mis eelneb Vaiksele Nädalale ja ülestõusmisajale. Seda aega nimetatakse ka paastuajaks, viidates Kristuse neljakümnepäevasele paastule kõrbes. Sel ajal võiksime meiegi hetkeks peatuda, eemalduda argiaskeldustest, loobuda meid koormavast ning palvetada ja mõelda enam selle üle, mis on elus tõeliselt oluline. Mõtisklusi ja palveid aitab ühendada kohane muusika.

Üheks võimaluseks on siin Galina Grigorjeva esimene autoriplaat „In paradisum" („Paradiisi"). CD-l kõlab tema looming aastatest 2003–2013. Esitajad on tšellist Allar Kaasik ja Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Mikk Üleoja.

Helikandja esitluskontsert toimus eelmise aasta palmipuudepühal Estonia kontserdisaalis. Käesoleva aasta alguses valiti see Eesti Muusikaauhindade 2015 seas parimaks klassikaplaadiks.

Helilooja Galina Grigorjeva on sündinud Ukrainas. Ta on õppinud kompositsiooni Peterburi Konservatooriumis ja omandanud magistrikraadi Lepo Sumera juhendamisel Eesti Muusikaakadeemias. Grigorjeva on seni kirjutanud peamiselt koori- ja ansamblimuusikat ning teoseid soolopillidele.

Tema vokaalmuusikas on tähtsal kohal tekstivalik ja on näha, et talle on südamelähedased vaimulikud tekstid. Tema muusika on otsekui püüd neist lähtuvat sõnumit helikeelde panna. Rahvusmeeskoori lauljana on mul olnud väga rikastav kogemus Grigorjeva muusikat salvestada, iseäranis tänu tekstidele, mida ta on kasutanud.

Tema igavikkupüüdlev ja kirgastav muusika on suutnud neid kahtlemata elavdada.

On rõõmustav, et ta on heliloojana tunnustust leidnud nii Eestis kui kogu maailmas.

Plaadi esimesed viis lugu koonduvad kooritsükliks „Nox vitae" („Elu öö"). Tsükli tekst on pärit vene sümbolistliku luuletaja Innokenti Annenski (1856–1909) sulest. Selle põhimeeleolu on nukker, kohati isegi ängistav, peegeldades inimelu kaduvust, inimese igatsust uue, lootusrikkama elu järele. Seda viimast väljendab eriti kooritsükli V osa „Sajab lumi" lõputekst:
Kui uinuda,
Ent mitte igavikuks,
Kui uinuda
Nõnda, et pärast ärgata üles,
Ainult, et helesinise taeva all...
Uue, õnneliku, armastatud taeva all.

Kooritsüklile järgneb sonaat soolotšellole „Recitativo accompagnato", mis on pühendatud tšellist Allar Kaasikule ja valminud tema tellimusel.

Kui nüüdiskultuuris on surm ja selle tähendus pigem teemad, millest hoidutakse, siis Grigorjeva loomingus esinevad need sageli, tuletades meelde inimelu erakordsust, pühadust.
„Diptühhon" puudutab surma teemat kahe teksti läbi. Neist esimene on vaga Siimeoni palve, kui ta templis Jeesus-last õnnistab: „Issand, nüüd lased sa oma sulasel rahus ära minna..." (Lk 2:29–32). Teine tekst on pärit õigeusu liturgiast: „Ära nuta minu pärast, ema, et sa hauas näed Poega. (---) Ma tõusen üles ja saan au sisse..."
Teose mõlemad osad ületavad surma tõsiduse ja traagika läbi ülestõusmise lootuse.

„Palve" tšellole ja meeskoorile on teos, milles kõlab vabalt voolav tšellopartii – otsekui palvetava inimhinge võrdkuju. Kooripartii osaleb palvemeelsuse kujundamisel ja ühineb tšellosoolo dünaamikaga. Teose lõpuosas kõlab koori esituses pühalikult: „Olgu kiidetud sinu Nimi".

Plaadi nimiloos „In paradisum" („Paradiisi") kasutab Grigorjeva antifooni „In paradisum" teksti, mis kuulub traditsioonilise surnumissa koosseisu. Katoliku kiriku ärasaatmistalitusel lauldakse seda hetkel, kui surnukirst kantakse kirikust välja ja viiakse matmispaika. Evi Arujärv on teost kirjeldanud nõnda: „Grigorjeva laulus algab sümboolne muusikaline teekond rahumeelse retsitatsiooniga, jõuab vaiksest kurbusest pühaliku ülistuseni ja taandub lõputaktides igaviku vaikusesse."
Paradiisi juhtigu sind inglid,
sinu saabudes võtku sind vastu märtrid
ja juhatagu sind pühasse linna, Jeruusalemma.
Inglite koor võtku sind vastu
ja koos Laatsarusega, kes oli kord vaene,
olgu sul igavene rahu.

Kannatusajale järgneb ülestõusmisaeg, kus meid on kutsutud rõõmustama Kristuse ülestõusmise üle. Lubagem sel hingeülendaval muusikal meid sel teekonnal saata.

Uudised

Töötegijate kokkusaamine zoom'is

26 Märts 2021
Töötegijate kokkusaamine zoom'is

Märts 2021Erki Tamm, EKB Liidu president Füüsilistel kokkusaamistel on oma piirid ees, kuid zoomi keskkonnas neid piiranguid pole. 1. märtsi õhtutundidel kohtusid „näost näkku“ üle 60 vaimuliku töötegija umbes 45...

2021-2-märts

26 Märts 2021
2021-2-märts

SISUKORD Hoiame sõna silme ees! Tiina AltSündeemia mõtlus Euroopa Baptistiföderatsiooni ainetel Meego RemmelKindel lootus lõpuajas Ermo JürmaIlmar Tomusk pühendub lastele ja eesti keelele Mari-Vivian EllamHalb evangeelium Timo LigeTegevuste väärtustamisest väärtuspõhise tegutsemise...

Tänumeelses eestpalves

26 Märts 2021
Tänumeelses eestpalves

Märts 2021 Paul Gill, Viru Vangla kaplan ja Mustvee Betaania koguduse pastor Ajal, kus kirjutan neid ridu, on Eesti Vabariigi koroonaviiruse näitajad Euroopa Liidus teisel kohal. Meist eespool on vaid Tšehhi...

Kahesuunaline jüngerlus ehk seminari uus veebikursus kogudustele

26 Märts 2021
Kahesuunaline jüngerlus ehk seminari uus veebikursus kogudustele

Märts 2021 Einike Pilli, KUSi rektorRagne Kivimets, Mission Estonia Worship misjonär Meile kui kristlastele on tuttav Jeesuse Misjonikäsk „Minge tehke jüngriteks kõik rahvad...“, aga kui paljud teavad, mida me jüngrite tegemise...

Avo Rosenvald töötab 300 inimesega maheaias

26 Märts 2021
Avo Rosenvald töötab 300 inimesega maheaias

Märts 2021 Kerli Valk, Tartu Kolgata baptistikogudus Kuidas sai Tartu Maheaed alguse ja mis motiveerib Sind sellega jätkuvalt tegelema?Tosin aastat tagasi märkasin, et Tartu kortermajades elavatel inimestel pole võimalust endale ise...

Eksimine on inimlik, andeksandmine jumalik

26 Märts 2021
Eksimine on inimlik, andeksandmine jumalik

Märts 2021 Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud Luuka evangeeliumi 17. peatükis on toodud Jeesuse ja tema jüngrite vaheline vestlus: „Jeesus ütles oma jüngritele: „On võimatu, et ei tuleks ahvatlusi patule, aga...

Teistmoodi lockdown

26 Märts 2021

Märts 2021Joosep Tammo, EKB Liidu vanematekogu esimees Aasta on möödunud ja meil tuleb taas elada lukkupandud ühiskonnas. Kuid vähem teatakse ühest teistsugusest lockdownist. Monoteistlikele religioonidele omastest elu pausile paneku aegadest:...

Avan juubelialbumi Oleviste 70

26 Märts 2021
Avan juubelialbumi Oleviste 70

Märts 2021 Rait Tõnnori, Oleviste kogudusIlmunud on Oleviste 70. aastapäevale pühendatud album, mis annab ülevaate koguduse elust kõrge kirikutorni all nende aastakümnete kestel. Väärikatel verstapostidel on ikka olnud kombeks teha tagasivaateid...

Ühenduslülid ja keed

26 Märts 2021

Märts 2021Monika Lige, Toronto baptistikogudus Oleme lülidühenduslülidja keedja sillad olemeüle aegade veeja sambad olemesadamakaid oleme kaja kodusadama tuledmu isa- ning emamaasind ma tunnen

1700 aastat riikliku kaitse all olnud pühapäeva

26 Märts 2021
1700 aastat riikliku kaitse all olnud pühapäeva

Märts 2021 Joosep Tammo, emeriitpastor Pärnust 3. märtsil 321. aastal kuulutas keiser Konstantinus „päikese päeva“ (dies solis) „riiklikuks pühaks“. Edikt ütleb: „Kõik kohtumõistjad, linnaelanikud ja käsitöölised peavad austusväärsel päikese päeval puhkama.“...

Linke