Muusikasekretär Tähti Lehtsaare 10 aastat

10/2016 24 t6hti n6mmel 1

Milline oli muusikasekretäriks saamise eellugu?

Olen Tartu Kolgata koguduses lastega ja suurtega laulnud Tartusse kolimisest alates, st 1984. aastast. Esialgu oma koguduse piires ja varsti tekkis üha rohkem kontakte ka teiste koguduste muusikutega. Tallinna omasid ma juba teadsin, nüüd siis laienes tutvusringkond ka Lõuna-Eesti poole. Tol ajal käis see ju ikka isikliku suhtlemise pinnalt. Koguduste koorid ja ansamblid külastasid päris tihedalt naaberkogudusi, eriti aastapäevadel.
Mingil hetkel olin õla alla pannud EKB Liidu suvepäevade muusika organiseerimisele, esialgu vist lastekooride poolelt. Igatahes näitavad andmed, et 2000. aastal on Elvas laulnud 65 last kaheksast kogudusest. 2001. aastal Kärdlas laulsid 138 last 13 kogudusest peale oma repertuaari kaasa ka ingliskeelses muusikalis „Experiencing God” koos USA ja Eesti kooridega.
Leidsin oma CVst, et olin enne 2006. aastat juba mitteametlikult koordineerinud Liidu muusikatööd kolm aastat.

Millised olid algusaastate plaanid ja mis neist on saanud?

Nii nagu praegu, soovisid ka siis koguduste muusikud ja pastorid infot, millised muusikaüksused kogudustes tegutsevad. Kogusin enda arvutisse kokku iga koguduse muusikalise hetkeseisu ja saatsin töötegijatele laiali. Kuna paljudes kogudustes vahetuvad muusikud päris tihti, siis kippusid andmed vananema. Sellise tehnilise lahenduseni me ei jõudnud, et iga kogudus värskendaks jooksvalt oma koguduse andmeid muusikute kohta. Praegu on muusikajuhtide ja kollektiivide elektrooniline info olemas koguduste aastaaruannetes.

Alguses oli päevakorral küsimus, kas oleks vaja moodustada EKB Liidu muusikutest eraldi organisatsioon. Eeskuju ja mõtteainet pakkus siin luterlaste Kirikumuusika Liit. Mitmete arutelude käigus leiti, et kuna meie muusikud töötavad üldjuhul koolides-lasteaedades ja teenivad kogudustes vabatahtlikult, siis oleks keeruline nimekirja kokku saada. Üks olemise tunnet on aidanud tekitada muusikute kokkusaamised, konverentsid, koolitused – nii piirkondades kui üle-eestiliselt. Põhiline suhtlemine toimub siiski meie väikeses Liidus isiklike tutvuste tasandil. 24 juhhei vilniuses

Muusikute jaoks on alati olnud oluliseks teemaks noodikogu. Siin on rõõmustatud erinevate kristlike konfessioonide poolt välja antud nootide üle. Meie poolt on ilmunud Maarja Vardja noodid, Timo Lige lastelaulud, Juhhei lastelaulude vihikud. Timo on ise välja andnud oma ülistuslaule. 2011. aastal toimusid Uute laulude talgud, mille kaudu lisandus mitu head laulu koguduste lauluvarasse. Kui algusaastatel oli püüd kokku koguda ka koguduste vanu käsikirjalisi laule ühtseks noodikoguks, siis praegu saab jälgi ajada elektrooniliselt. Paljud koorijuhid ja lauljad kasutavad noodigraafika programme, et teha kättesaadavaks vanu laule. Ja loomulikult levivad uuemad laulud põhiliselt elektrooniliselt. See on lihtsustanud ka suurürituste ühendkooride repertuaari kättesaadavaks tegemist.

Millised on olnud ühistegemiste lemmikud?

Palju on andnud ja võtnud energiat töö lastekooridega. Kindlasti on see väga oluline töölõik igas koguduses, aga ka ühiselt on tore lauldes evangeeliumi kuulutada. Alguses oli põhiliseks väljundiks iga-aastane suvefestival, millele eelnesid vahvad laululaagrid. 2001. aastast hakkasime tasapisi tõlkima Soomest Jippii lastelaule ja tekkisid Juhhei koorid, kellega oleme alati laulnud ka eesti autorite laule. Lastekooridest on nüüdseks juba välja kasvanud mitmed ülistusjuhid ja koguduste muusikud – nii läheb töö edasi.

Millise laulu õpetamine / juhatamine on jätnud ereda elamuse?

Eredaid elamusi on olnud palju – nii oma koguduse väikeste koosseisude prooviruumis kui aastapäeval ühendkoori ees. Kõnetanud on paljude laulude vaimulik sõnum ja helikeele võimsus. Kuna mul pole olnud palju võimalusi teenida koos orkestriga, siis tooksin välja unustamatu elamuse Kuressaare suvefestivali ühendkoori, solisti ja orkestri kokkukõlamisel, eriti Evelin Kõrvitsa laulus „Ütle, mis on inimene”.