09/2017
Ester Murrandi kokkuvõte oma KUSi lõputööst
„Pühad sõnad, kui neid lauldakse, häälestavad hinge vagamasse ja kuumemasse hardusesse kui mittelaulduna.” Need sügavad sõnad on lausunud Augustinus, ülituntud hilisantiigi kristlik õpetlane ja teoloog, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, umbes 650 aastat tagasi ja need on tähendusrikkad ka tänapäeval.
„Vaimulikud laulud” sisaldavad 608 laulu ja enamik neist, nagu mainis pastor Tammo, on põhjamaa inimesele sobivad, ilusate meloodiatega hästilauldavad laulud.
Pärnu Oikumeenilise Naiskoori dirigendina olen liikunud paljudes Eestimaa kirikutes – nii luteri-, nelipühi-, baptisti-, õigeusu-, metodisti- kui ka vabakogudustes – ja ühtlasi kogenud neis kaasa teenides, et muusikastiil ning üldlaul võivad olla küllaltki või suisa kardinaalselt erinevad.
Koguduse üldlaulu olemusest ja tähtsusest, ülistusmuusikast ja palvelauludest on läbi aegade kirjutatud lugematuid uurimistöid, esseesid, mõtisklusi, artikleid ja raamatuid. Ei ole ses suhtes teistsugune ka mina, üdini muusik, ühtlasi ka nelja musikaalse lapse ema ja nüüdseks juba KUSi vilistlane.
Kuna muusika, selle tegemine ja õpetamine on igapäevaselt minu elu lahutamatu osa, ajendas see mind valima ka oma seminari lõputööks muusika-alase teema.
Otsustasin nimelt uurida kahe enda jaoks olulise Pärnus asuva EKB Liidu koguduse üldlaulu ja püüdsin välja selgitada, millised on nende koguduste lauluvaramu kujunemise tagamaad. Samuti huvitas mind, kas kogudusse jõudmisel mängivad üldlaul ja inimese seotus sellega ka mingit rolli, kas koguduseliikmed ise on üldlaulude valikuga rahul ja kuidas nende arvates mõjutab üldlaul ka inimeste teoloogilist arengut.
Pärnu Immaanueli baptistikoguduse aja- ja kujunemislugu on kestnud tervelt 133 aastat. Juba pikka aega on seal pastoriks armastatud ja austatud Joosep Tammo, meie koguduste liidu endine president.
Pärnu Sool ja Valgus Vabakogudus tundub eelneva kõrval „lapsukesena” – loomisaastaks 1995 ehk siis suisa lapsekingades – 22 aastat. Koguduse asutajaks, ühtlasi ka minu esimeseks pastoriks on Alari Allikas, kuid juba 4-5 aastat toimib kogudus ilma korralise pastorita (küll on endiselt hea karjasena ametis üks asutajaliikmetest Taavi Tamberg).
Kontrast nende kahe koguduse muusika vahel on küllaltki suur – Immaanueli koguduse teenistusel kasutatakse üldlauludeks üldiselt 1997. aastal väljaantud kogumikku „Vaimulikud laulud”, mille hulgas ka palju vanematest raamatutest (osa lugejaid mäletab kindlasti „Talle kiitust”, „Evangeelseid laule” jt vanu, armsaid laulikuid!) pärit lauluvara. Laulik sisaldab 608 laulu ja enamik neist, nagu mainis pastor Tammo, on põhjamaa inimesele sobivad, ilusate meloodiatega hästilauldavad laulud.
Ka on Immaanueli kui traditsioonilise koguduse teenistuslik kord kindel ja väljakujunenud ning ehkki teenistusel osalejate hulgas näeb inimesi väga erinevatest vanusegruppidest, on pühapäevasel teenistusel vanuseiga korralikult keskealine ja üle selle. Vestlustest selgus, et ka sealsetele noorematele inimestele sobib rahulikumas stiilis üldlaul ja kindla ülesehitusega teenistuslik vorm. Evangeelsetel ja noorteõhtutel kõlab mitmesugust tänapäevast ülistusmuusikat ja kaasatud on nendes põhiliselt noorem generatsioon.
Sool ja Valguse koguduse liikmete vanuseline skaala on aga hoopis teine, varieerudes väikestest lastest kuni maksimaalselt 50-aastasteni (antud töö kirjutaja), enamik põhiteenistusel osalejatest on siiski kas natuke alla 30, natuke peale selle või pisut üle 40, rääkimata lastest, keda on jumalateenistusel aeg-ajalt rohkemgi kui täiskasvanuid. Tavateenistusel osaleb kümme kuni kakskümmend koguduseliiget, lisaks lapsed.
Küllaltki suure osa oma lapseea jumalapildist olid nad saanud läbi laulude ja palvete, kuna jutlus ei olnud siis veel süvitsi mõistetav.
Muusikastiiliks ongi meil kaasaegsed pop- ja rokklaululaadsemad ülistuslaulud, mida hakati kasutama koguduse loomise algusest peale pastor Allika õhutusel. Repertuaar on suhteliselt kiiresti muutuv ja pidevalt arenev, samuti kaasatakse teenistuse üldlaulu ossa aktiivselt lapsi ja noori, mis 22-aastase praktika juures on kandnud head vilja nende kogudusse jäämisel. Samuti on teenistuslik kord paindlik ja pidevalt varieeruv.
Diplomitöö „Koguduse jumalateenistuse üldlaul kahe EEKB Liidu koguduse näitel” esimeses, teoreetilises osas, annan ülevaate koguduslikust üldlaulust, valgustan pisut ka erinevate kristlike konfessioonide üldlaulustiile ja tänapäevase ülistusmuusika arengut ning kujunemislugu, tuues näiteid nii ülemaailmsetest uurimustest kui ka EKB Liidust.
Töö uurimuslikus osas tegin küsitluse mõlema koguduse liikmete seas – kui see oli võimalik, rääkisin vastajatega otse; kui see ei olnud võimalik, piirdusin kirjalike vastustega. Mõlema koguduse praeguste juhtide ja muusikajuhiga tegin silmast silma vestluse ja küsitluse, et täpsemalt mõista üldlaulude valiku printsiipe. Pean tõdema, et tulemused olid põnevad ja avardasid minu üldist pilti kogudusest ja selle arengust. Küsitlus ei olnud küll väga suuremahuline (vastajaid kokku oli 15), kuid see-eest sisukas ning rõõmuga võisin tõdeda, et mitmeski punktis kattusid kahe erineva koguduse liikmete arvamused ja vastused.
Nii Immaanueli kui ka Sool ja Valgus koguduse liikmete puhul tulid välja põhilised märksõnad, miks on neile kaaskristlastega ühislaulmine oluline:
õige emotsionaalne häälestus Jumala ette tulemisel;
aitab luua sidet inimese, Jumala ja Püha Vaimu vahel;
aeg olla Jumala läheduses;
tervendab läbi sõnade ja Püha Vaimu väe;
aitab sõnastada tänu ja palveid;
kaaskristlastega emotsionaalse ja vaimuliku ühtsuse loomine;
vaimne ettevalmistus ja häälestus jutluseks;
loob seosed lauldava sisu ja koguduse üldise teoloogia vahel.
Viimast punkti rõhutasid eriti mitmed noored inimesed, kes olid koguduse teenistustel osalenud esimestest eluaastatest saadik. Küllaltki suure osa oma lapseea jumalapildist olid nad saanud läbi laulude ja palvete, kuna jutlus ei olnud siis veel süvitsi mõistetav.
Kokkuvõtlikult võib väita, et koguduse üldlaul, ükskõik millises vormis või stiilis seda kasutatakse, on võrdselt oluline kõigile, olenemata vastajate koguduslikust kuuluvusest, vanusest, liikmelisuse staažist või rollist (tavaliige, ülistustiimis mängija või laulja või juht). Seda kinnitasid kõik 15 vastajat.
Teiseks võis tõdeda, et koguduse üldlaulul, oli see siis traditsioonilisem repertuaar Immaanuelis või kaasaegne ülistuslaul Sool ja Valguses, loob inimeste jaoks teoloogilisi seoseid. Laulud väljendavad kristlikke põhitõdesid ja kasvatavad arusaamist sellest, millesse kristlaskond usub ning mis on meie, EKB Liidu põhitõed ja teoloogilised alustalad.
Kolmandaks selgus vastustest, et vaimulik muusika on oluline usule tulemisel ja kogudusega liitumisel (ehkki see pole päästmiskogemuse eelduseks!). Küllaltki olulisel kohal on noorte inimeste muusikaline tegevus varasest noorusest saadik ja seda eelkõige koguduslikus kontekstis. Sama oluline on, et noor inimene mõtestaks oma tegevuse eesmärgid ja seostaks need kristliku spiritualiteedi ja arusaamadega.
Küsitlusest oli ka näha, et mõlema koguduse liikmed on oma koguduse jumalateenistusliku üldlaulu valikuga üldiselt rahul, värskust ja vaheldusrikkust soovivad siiski mõlemad.
Minu isiklik mõte peale diplomitöö valmimist on see: kuna Jumal on loonud meid erinevatena, on ka kirikud erinevad ja inimesed valivad lõppude lõpuks oma vaimulaadile, emotsioonidele ja loomusele vastava koguduse, lähtuvalt Jumala kutsest ning varases nooruses ka vanemlikust eeskujust.
Diplomitöö on vabalt kättesaadav Kõrgema Usuteadusliku Seminari kodulehel www.kus.tartu.ee vilistlaste 2017 loetelu all.
Soovin kogu südamest kõigile Teekäija lugejatele rohkeid Jumala õnnistusi oma koguduse ühislaulu kaasa lauldes!