09/2017 
Lehari Kausteli eestvedamisel tuli laupäeval, 26. augustil Helsingis 100 koori ja 1000 esineja abil esitlusele „Soome missa”, mis tõi Senativäljakule tuhandeid pealtvaatajaid.
„Soome missa” arranžeeritud versiooni kandis ette üle 1000 esineja koondanud kooslus, kuhu kuulusid 100 koori, 100 keelpillimängijat, 100 käsikella, solistid, tantsijad, kandlemängijad ja teised muusikud Eestist, Soomest ja Rootsist. Sündmus oli osa ülesoomelisest pidupäevast, mis pühendati 100 päeva jäämiseni riigi sajanda sünnipäevani.
Kausteli sõnul tekkis tal mõte põhjanaabritele säärane kingitus teha soovist neile midagi tagasi anda, sest paar aastakümmet on see koostöö eestlastele andnud palju.
„Soome ja Eesti suhe on nii sügav ja eriline, et me suudame seda harva hoomata. „Soome missa” kuulub põhjanaabrite tähtteoste hulka, puudutades nende kultuuri selle rikkalikus mitmekülgsuses,” ütles Kaustel. „Mul on ääretult hea meel, et sündmus õnnestus laitmatult ja läks nii paljudele inimestele korda. Eesti ja Soome vahel on vankumatu kultuurisild ja laupäeval nägime selle ühenduse kaunimaid vilju.”
Sündmuse tervituskõne pidas Soome presidendi Sauli Niinistö abikaasa, proua Jenni Haukio, kes toonitas ühiste väärtuste olulisust. „„Soome missas” elame läbi oma maa ajaloo murranguhetked,” ütles proua Haukio. „Läbi põlvkondade on käegakatsutavad ja tunnetuslikud kultuuripõhimõtted liikunud edasi, toetudes soomlaste püsiväärtustele. Kui meid on tabanud oht, oleme saanud sellest jagu üksteisele toetudes. Sellist koostegemise hinge vajame ka praegu.”
Eesti koorid olid Pärnumaalt, Läänemaalt ja Harjumaalt ning orkestri kontsertmeistriks oli Piret Sandberg (ERSO).
Missa (lad „ärasaatmine”) tuleb katoliku kiriku jumalateenistuse viimastest sõnadest: „Ite missa est”, mida eesti keelde on tõlgitud – Minge Jumala rahus. Traditsioonilised muusikalise missa osad on Kyrie eleison (Issand, halasta), Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumale kõrges), Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat), Sanctus/Benedictus (Püha/kiidetud olgu) ja Agnus Dei (Jumala Tall). Missa osade tekstid pärinevad Piiblist.
„Soome missa” autor on Lasse Heikkilä. Kõik traditsioonilise missa osad on teoses olemas, aga need on ümber sõnastatud, lähtudes soome rahvaliku laulu traditsioonist. „Soome missas” on viited viimase saja aasta sündmustele Soome ajaloos (iseseisvumine, kodusõda valgete ja punaste vahel, Talvesõda, Jätkusõda, soomestumine, Soome lama ehk majanduslangus). Suurvormist jäid kõlama Soome kristlikud juured, tänupalve 100 iseseisvusaasta eest ja palve Jumale poole, et ta hoiaks Soomet ka järgmised sada aastat.
Muusikasse olid komponeeritud pürotehnilised ja audioefektid ning ligi seitsme meetri kõrguse Soome lipu heiskamine Helsingi toomkiriku ees. Koostöös Helsingi linna ja „Soome 100” korraldustoimkonnaga läbiviidud sündmuse tehniline produtsent oli Mihkel Verlin, produktsioonijuht Marion Orav.
