Detsember 2020 
Allar Kaasik, Olevistes õnnistatud diakon
Kristuse sündimise püha avab meie ees nähtamatu maailma saladuse. Pürgimust seletada jumalikku haaramatut müstikat, mis kulmineerus Kristuse sündimises, võiks võrrelda sooviga selgitada sõnadega muusikat.
„Tema nähtamatu olemus ... on maailma loomisest peale nähtav“ (Rm 1:20).
Nagu usku Jumalasse, ei saa ka muusikat kätega haarata. Ka igapäevane leib ei ole antud meile „mõistmiseks“, vaid toiduks. Samuti on muusika meile vaimseks elujõuks ja jumaliku sõnumi tunnetamiseks.
Kristuse sündimine, lunastus ja päästesõnum on sajandeid olnud heliloomingu sisuks ja inspiratsiooniallikaks.
1818. aastal oli Austrias Oberndorfi külas Püha Nikolai kiriku orel katki. Pastor Joseph Mohr (1792–1848) palus oma luulele Püha öö kirjutada organist Franz Gruberil (1787–1863) jõuluöö missa jaoks laul. Nad esitasid laulu kitarri saatel, koor kordas iga salmi lõpuosa. Laul levis kiirelt ja muutus nii tuntuks, et seda arvati olevat rahvalaul.
Meie jõulurõõm on, et Jumal puudutab meie südameid ja avab jõulusaladust meile ka muusikas.
Vana ladinakeelse kirikulaulu Adeste fideles (Oh tulge, kõik usklikud) loojaks peeti tundmatut Portugali munka, kuid aastal 1949 tunnustatakse nii teksti kui muusika autoriks inglise heliloojat John Wade’i (u 1711–1786), kes tõsise katoliiklasena elas pärast Jakobiitide ülestõusu mahasurumist Prantsusmaal ja töötas muusikaõpetaja ning noodikirjutajana. Kuldar Sink (1942–1995) pühendas minu tütrele sellest laulust värvika teose sooloflöödile.
Vastupidi on läinud Max Regeri (1873–1916) Maria hällilauluga. Laulu aluseks on 14. sajandi ladinakeelne jõululaul, mis aga on saavutanud suure tuntuse Regeri meeleoluka ja kunstilise teostuse kaudu.
On huvitav, et Jean Sibelius (1865–1957) on üks väheseid suuri heliloojaid, kelle jõululaule laulab rahvas. Võime ette kujutada, kuidas isa-Sibelius alustas kodus Ainolas klaveril meilegi hästi tuntud laulu Ei au, ei hiilgust otsi ma, mis kõlas tema suurele perele kutseks jõuluõhtule.
Marthin Luther (1483–1546) kirjutas oma lastele 1535. aasta jõulukingiks lugulaulu Ma tulen taevast ülevalt, mille sisuks oli Luuka evangeeliumi jõulusõnum tegelaskujudega: Joosep, Maria, Jeesus-laps, inglid ja karjased. Lühendatult on laul muutunud euroopaliku jõulutraditsiooni lahutamatuks osaks, nagu ka Üks roosike on tõusnud, hiliskeskaja katoliiklik Maria-laul, mida tuntakse Michael Praetoriuse (1571–1621) seades ja ilmus Saksamaal 1609. Anne Ellerhein-Metsala (1934–2015) tegi 1993. aastal koraalist minu tütrele jõuluajal esitamiseks suurepärase polüfoonilise klaveriteose.
Ludwig van Beethoveni (1770–1827) kuulsa Klaverisonaadi nr 23, Appasionata II osa teema on Euroopas käibel lauluna Vaikne öö. Teksti autoriks on Šveitsi poeet Friedrich von Matthisson (1761–1831), kelle lüürilist luulet Beethoven kõrgelt hindas ja ka oma loomingus kasutas. Pärast Beethoveni surma kasutas Friedrich Silcher (1789–1860) variatsioonide teemat soololauluna. Ignaz Heim (1818–1880) seadis selle neljahäälseks meeskoorilauluks Püha öö. Eestimaal ilmus laul Peeter Abeli (1848–1920) tõlkes kogumikus „Vaimulikud laulupeo laulud“ segakooridele Tartus 1929. aastal.
Beethoveni 250. juubeliaastal meenutame, et tema 12 Variatsiooni WoO 45 tšellole ja klaverile teemaks on koor Georg Friedrich Händeli (1685–1759) oratooriumist Judas Maccabäus, mida lauldakse Eestis jõululauluna Hõiska, Siion. Need variatsioonid kvarteti seades kõlavad läbi ajaloo esimesel Eesti jõulumuusika helikandjal, nõukogude ajal „põranda all“ salvestatud „Jõulumuusika Oleviste kirikus 1980“.
On hea tõdeda Oleviste koguduse 70-ndal aastal, et meie kiriku muusikatraditsioonid on olnud tasakaalustavaks „ajavaimust“ johtuvale popkultuursele jõulumuusikale. Oleviste koorid on laulnud tuntuks meie Johan Tamverki (1906–1988) Kallis jõulurahu. Just selle lauluga algasid aastaid Oleviste kõikide jõuluõhtute jumalateenistused.
Soovin kõigile õnnistatud Kristuse sündimise püha! Meie jõulurõõm on, et Jumal puudutab meie südameid ja avab jõulusaladust meile ka muusikas. Võimaluse selleks pakub helihardus Tallinna Toomkirikus 27. detsembril kl 17, millest tehakse videoülekanne Pereraadios. Kristlik muusika ühendab meid nähtamatu maailmaga minevikus ja tulevikus. Muusika on Jumala kingitus ja on mõjusaimaks erinevaid kirikuid ja rahvusi ühendavaks jõuks.
