Märts 2021 
Ermo Jürma, Teekäija toimetaja
Esitasime koguduste muusikutele neli küsimust. Seekord vastasid lahkelt Oleviste meeskoori dirigent Mary Tedre, laulumees Helari Puu, ülistusmuusik Hanna Rebeka Leinštrep ja pastor-muusik Margus Kask.
Kirjelda üht oma kaunimat muusikalist elamust.
Mary: Minu jaoks on jumalateenistustel iga laulmine omaette elamus, sest teenime ja ülistame ju maailma Loojat, kuningate Kuningat. Meenub aastaid tagasi üks jõululaupäev, kui laulsime ühendkooriga Händeli „Halleluujat“ orkestri ja timpanite saatel ning kogu rahvas tõusis kirikus püsti, austusest Jumala vastu. Mäletan, kui tulin alla koorijuhi puldist, siis elamus oli nii suur, et võttis põlved nõrgaks.
Helari: Mina kuulan erinevat muusikat ja nii on raske tuua välja see kõige-kõigem. Siiski meenub lihtne vaimulik laul „Suur on su ustavus“ Billy Grahami staadionikoosolekul Torontos 1995. aastal. Mitme tuhande lauljaga koor, kellega liitus kümnetesse tuhandetesse ulatuv kokkutulnud rahvas. Helid läbisid südant ja meeli, sõnad puudutasid. Jumal ise oli otsekui dirigendipuldis. Mäletan, et mõtlesin: Nüüd võiksingi koju minna, jutlust polekski vaja! Kõik oli hea: vaimne mõõde, laul ise, seade ja esitus!
Hanna: Tuleb meelde üks hiljutine kogemus, kui käisin kinos vaatamas filmi „I Still Believe“. Juba esimesest loost alates olin täiesti hämmastunud. Minu jaoks on muusikaline elamus siis, kui näen ja tunnen, et loo esitaja paneb esitusse endast kõik ning mängib/laulab kogu oma südamest. Kui muusika mind eriliselt puudutab, siis sügavalt, mis tähendab, et tunnen seda puudutust ka füüsiliselt, kas siis külmavärinate või pisarate näol.
Margus: Kõige kaunimas muusikalises elamuses olen kogenud kirgastumist, sügavat maad ja taevast ühendavat rahu, kus on rõõm. Võiks öelda, et sellised kogemused on olnud alati kohtumised Jumalaga. Neid elamusi on kingitud palju, näiteks J. S. Bachi kantaati plaadilt kuulates, kontserdil, dirigeerides, lauldes.
Milline vaimulik tõdemus on jõudnud Sinuni oma koguduse muusika kaudu? 
Mary: Tänu rikkalikule muusikapärandile koguduses möödunud sajandil, mis kasvatas, distsiplineeris ja ehitas meid vaimulikult üles tooma austust Loojale. Dirigendina olen õppinud, et koorilaulus on meloodia kõrval veel olulisem sõnum, mis peab jõudma nii lauljate kui kuulajateni. Laul peab kõnetama mind ennast esmalt, et seda siis teistele edasi anda. See koguduses saadud muusikaline pärand on väärt säilitada. Lauljad on meenutanud kriisihetkedel tänumeeles neid laule, millest on saadud jõudu ja tuge. Oluline on, et jumalateenistuste üld- ja koorilaul täiendaksid jutlust.
Helari: Koguduse muusika aitab lahti mõtestada Jumala sõna. Aitab luua õhkkonda. Kui muusikal on tekst, siis selle tähendus on loomulikult ka väga suur. Koguduse muusikud on erinevad inimesed ning nende teenimise läbi saavad puudutatud ja õnnistatud samuti erinevad inimesed (viimsena terve kogudus). Muusika läbi olen mõistnud, kui suur, püha ja armastav on meie taevane Isa.
Hanna: Jumal ootab meid alati, täpselt sellisena, nagu me oleme, ja tema armastus meie vastu on lõputu ning tingimusteta.
Margus: Jumal on rikas, helde ja armuline.
Nimeta kolm tunnust, mis Sinu arvates iseloomustavad Jumalat austavat muusikat.
Mary: Vaimulikus muusikas peab esile tulema sügav Jumalat austav sõnum, siis meloodia ja harmoonia ilu ning seejärel ettekandmine kogu südamest. Piiblis on öeldud: „... kõiges tarkuses õpetage ja manitsege üksteist psalmide, hümnide ja vaimulike lauludega, laulge kogu südamest tänulikult Jumalale!“ (Kl 3:16). „Mida te iial teete, seda tehke kogu hingest, nõnda nagu Issandale ja mitte nagu inimestele, teades, et te saate Issandalt palgaks pärisosa. Teenige Issandat Kristust!“ (Kl 3:23j).
Helari: Esimesena nimetan muusika päritolu või allika küsimust – autor ja esitaja peavad olema instrumendid Jumala käes. Ka kuulaja olemus ja meelsus on olulised, et Jumalat austav muusika tema jaoks eesmärgi täidaks.
Teiseks, Jumalat austava muusika suveräänseks keskmeks pole mitte esitaja, vaid vaimulik õhkkond. Atmosfääri, kus Püha Vaim liigub ja jumalik puudutab inimesi, loob Jumal.
Kolmandaks on minu arvates tähtis, et Jumalat ei piira muusikastiilid. Talle on olulised juba eelpool nimetatud asjaolud. 
Hanna: Kuidagi keeruline on panna kirja kolme punkti, aga ma tean, et Jumal väärib parimat. See tähendab, et muusika, mis on Jumala kiituseks, peaks olema kvaliteetne ja parim, mida suudame anda, kuid kõige olulisem on siiski südamehoiak, et süda oleks puhas ja alandlik.
Margus: Esmalt on Jumalat austava muusika tunnuseks muusiku alandlik ning austav hoiak Jumala ja kogu loodu suhtes. Ühel või teisel moel peegeldub muusiku isik tema esitatavas muusikas.
Teiseks arvan, et Jumalat austav muusika suunab sellele kaasaelava kuulaja Jumala kummardamisse kõige avaramas tähenduses.
Kolmandaks, muusika kui helikeele omadused on üks valdkond, kus leiame Jumalat austava muusika tunnused. Ilma et piirata Jumal konkreetsetesse muusikalistesse väljendusvahenditesse (laad, rütm, tempo jne), tunnetame, et mõni stiil või žanr ei pruugi nii hästi sobida Jumala austamiseks, võrreldes mõne teisega. Jäägu otsus siin igaühe enda südamesse.
Kuidas saab jumalateenistuse muusika olla ülesehitav? „Kui te tulete kokku, siis on igaühel midagi: on laulu, ... – see kõik toimugu ülesehitamiseks“ (1Kr 14:26).
Mary: Paulus kirjutab korintlastele: „siis on igaühel midagi: on laulu, on õpetust…“. Siin ei öelda, et ühte rohkem kui teist. Salmis 40: „Kõik sündigu viisakalt ja korra järgi.“ Muusika on üks osa jumalateenistusest, mis rikastab meid, ja ei tohiks domineerida üle sõnalise osa. Kõiges olgu tasakaal. Mõtlen siinjuures jumalateenistusi, mitte kontsertteenistust. Muusika täiendab sõnalist osa ja on meid vaimselt ülesehitav.
Helari: Jumalateenistuse muusika peaks hõlmama kogu elu (nagu Vana Testamendi Psalter sisaldab nii hädaliste appikarjeid kui Jumala ülistust) ning looma silla inimese ja Jumala vahele. Kutsuma meeleparandusele ja innustama Kristuse järel käimisele. Siin on koht neile, kellel on muusika eriline and ja oskused, aga kaasata tuleb ka terve kogudus, noored ja vanad. Pühast Vaimust inspireeritud ja luulekeeles sõnastatud evangeelium jääb paremini meelde ja tuleb argipäeva kaasa ning ehitab meid vaimulikult üles ja valmistab laulma taeva ühiskooris. 
Hanna: Minu jaoks on paljud ülistusmuusika lood sellised, mis kirjeldavad minu lugu Jumalaga ja samamoodi räägivad, kuidas Jumal on mind toonud kõigist raskustest läbi, ning seda ma kuulutan. Usun, et paljud n-ö tunnevad end nendes lugudes ära ja võivad sellest saada julgustatud, just selles olukorras, kus nad parasjagu on.
Margus: Jumalateenistuse muusika on alati ülesehitav. Selline on juba muusika loomus. Ilmselt jumalateenistusel osalejad mõnikord ei taju seda momenti. Või ei taha, võib-olla ka ei suuda muusikas leitavat alati vastu võtta. Muusika kuulub jumalateenistuse ehitusse, ta on selle struktuuri osa. Niisamuti, kui vaatame kaunist, pilku üles juhtivat gooti kirikuarhitektuuri, viib ka muusika meid kohtuma Jumalaga. Muusika ei ole siiski välispidine nähtus, vaid seesmine – kuulaja tajub muusikat eneses. Nii saab esmalt kuulaja ise enese sees avada muusika ülesehitava mõju. Seejärel enesest väljaspool. See, mida toon kogudusse, olgu ülesehitav.
