Detsember 2021 
Liina Rahuoja, Oleviste kogudus
Kuigi kõik muu võib tunduda pinnapealne ja eemaletõukav, on isegi väikseim ülesanne muusikas nii haarav ja viib meid linnast, maalt, maast ja kõigest maisest nii kaugele, et see on tõesti Jumala õnnistatud kingitus. F. Mendelssohn
Hetkelise vaikuse järel, mis tekkis ootamatust pakkumisest kirjutada muusikaline mõtisklus, hakkas helisema mitu teemat. On kirjutatud palju kaunist (jõulu)muusikat, mille avastamiseks, taasavastamiseks, mõttesügavuse tunnetamiseks läheb mitmete aastate (jõulude) jagu aega ja enamgi. Valida tuli ja mu valik langes Felix Mendelssohni Sechs Sprüche für das Kirchenjahr op. 79 kasuks, kirjutatud kaheksahäälsele segakoorile a cappella, pühendusega Berliini Toomkoorile.
Paludes nimetada Mendelssohni teoseid, teab ilmselt enamus pulmamarssi, mõned nimetavad jõululaulu „Kuula: ingli lauluhääl“, mis kasutab Mendelssohni Festgesang’i ehk „Gutenbergi kantaadi“ (trükipressi leiutamise 400. aastapäevaks) 2. osast pärit muusikat (Vaterland, in deinen Gauen), millele Charles Wesley uued sõnad kirjutas.
Sechs Sprüche für das Kirchenjahr ei ole ilmselt laialt tuntud, kuid kindlasti väärt avastamist. Tsükkel koosneb kuuest motetist, pikkusega 20–40 takti, mõjudes oma miniatuursuses lummavalt. Nagu viitab nimigi, on need kirjutatud kirikuaastaks: jõuludeks, uusaastaks, taevaminemispühaks, kannatusajaks, advendiks ja Suureks Reedeks. Kuna muusika kuulamine peab jääma lugeja hooleks, annan edasi tekstid vabatõlkena. Käesoleva mõtiskluse aluseks olev muusika kõlab plaadil Mendelssohn Sacred Choral Works; Trinity Kolledži koor, dirigent Richard Marlow; Chandos Records, 2006.
Jõulud: Rõõmustage, maa rahvad, ja kiitke Jumalat! Ilmunud on Päästja, keda Issand on tõotanud. Ta on ilmutanud maailmale oma õiglust. Halleluuja!
Uusaasta: Issand Jumal, sina oled meie pelgupaik igavesti. Enne mägede loomist ning kui maa ja maailm loodi, oled sa, Jumal, igavesest igavesti. Halleluuja!
Taevaminemispüha: Ülendatud, Issand, üle kõige kiituse, üle kõige au, valitsed sa igavesest ajast igavesti. Halleluuja!
Kannatusaeg: Issand, ära pea meeles meie süütegusid ja halasta meile me viletsuses. Issand, kes oled meie Päästja, aita meid, lunasta meid ja anna meile andeks meie patud oma aulise nime pärast. Halleluuja!
Advent: Rõõmustagem! Tuleb Lunastaja, keda Issand on tõotanud. Issanda nimi olgu kiidetud igavesti. Halleluuja!
Suur Reede: Meie pattude pärast alandas Kristus end ja sai sõnakuulelikuks ristisurmani, sellepärast Jumal ülendas ta ja andis talle nime, mis on üle kõigist nimedest. Halleluuja!
Jättes teose mitmekihilise tähendusvälja avastamisrõõmu kuulajale, toon esile vaid ühe mõtte. Kui kuldne lõng ühendab motette palvehüüd „Halleluuja!“ Halleluuja – kiitke Issandat! Helisedes kord pidulikult, hõiskavalt, triumfina, sisemise põlemise ja veendumusega, kord vaoshoitult, tõsidusega ja kurblik-mõtlikult, kuid alati pühalikult. Kõlades mitmeid kordi või ainult lõpukadentsis. Selles kätkeb oluline südamehoiak. Milliseid väljakutseid ka aastaring tooks – kerge on tänada suures õnnes, sillerdavas päikesepaistes, kuid palju keerulisem on see raskeil hetkil, kui küsimusi on rohkem kui vastuseid ja taevas on sünkjais pilvis. Siiski, usu ja Jumala usalduse kullaproov saab ilmsiks viimases. See on usuteekond läbi orgude ja üle mägede, palistatuna emotsioonide laiast tundespektrist.
Halleluuja palvehüüd on kui sild Vana Testamendi Psalmidest Talle pulmadeni Uue Testamendi Ilmutuse raamatus. Jeesuse sünni ajal laulsid inglid: „Au olgu Jumalale kõrges!“ (Lk 2:14). Viimasel õhtusöömaajal laulis Jeesus jüngritega enne Õlimäele minekut kiituslaulu (Mt 26:30), tõenäoliselt paasapühade traditsiooni juurde kuulunud hallel-psalme (Ps 113–118).
Läbi kirikuaasta kuulutatakse Jumala ettehooldust patuorjusest rikutud maailma päästmiseks – kõlades üleskutsena meile kõigile, haarata kinni lootusest, mis on Kristuses Jeesuses – kuni lõpliku võidurõõmuni taevas.
„Sest võimsaks on saanud tema heldus meie üle ja Issanda ustavus kestab igavesti. Halleluuja!“ (Ps 117:2).
