Jaanuar 2022 
Taimi Kopli, Haapsalu baptistikogudus
Muusikal ja laulul on jumalateenistusel suur osatähtsus. See ühendab ja ülendab hingi, teeb südamed lahti Jumala sõnale, võib tuua inimese meeleparandusele ja teda sisemiselt uuendada. Seda liitvat ja meelt parandavat osa olen lapsepõlvest saadik kogenud, olles üles kasvanud muusikat armastavas perekonnas ja koguduses. Mitmehäälne laul, oreli-, klaveri-, harmooniumi- ja keelpillihelid mõjutasid mind lapsepõlves sedavõrd, et tahtsin hakata viiulit õppima. Sellest kujunes elukutse viiuliõpetajana ja teenimistöö koos teiste muusikutega Keila, Oleviste ja Haapsalus kogudustes. Siit lühikirjeldusest puuduvad paljud armsad nimed, kes mind on õpetanud, innustanud, julgustanud ja inspireerinud – minu eelkäijad, kaasteelised ja eeskujud. Kui vanematekogu esimees Joosep Tammo mõned kuud tagasi palus mul olla Liidu muusikute sidepidajaks ja väikese töörühma esindajaks, haakus see minu südame mõtetega meie vendluse muusikatöö üle.
Meie südamesoov on, et muusikal oleks kogudustes ühendav osa.
Muusikat vabakogudustes on ikka iseloomustanud stiilide mitmekesisus ja paljude koguduseliikmete kaasamine. Kooride ja ansamblite tegevus ei ole tähendanud ainult mitmehäälselt laulmist, vaid ka vaimulikku osadust, ühispalvet, koos veedetud aega kannatlikult harjutades, alludes, teistega arvestades, ennast distsiplineerides. See on olnud vaimuliku kasvu koht. Alati on käidud ka teistel kogudustel külas ja tunnistatud nii laulu kui sõnaga. Instrumentaalmuusikaga saab väljendada sõnadega väljendamatut, palvetada helidega. Üheskoos on laulnud ja mänginud ikka mitu generatsiooni ja nii on kasvamine kogudusetöös olnud loomulik. See kõik nõuab aga spetsiifilist ettevalmistust, pikki aastaid individuaalselt ja palju tunde ühisproove – oma aja eraldamist Jumala riigile. Veel enam, muusikatööks koguduses on vaja Kristuse meelt. See on Jumala ja kaasinimeste teenimise koht.
Viimase 10–15 aasta jooksul on toimunud kiire muutus – domineerivaks suunaks peetakse kaasaegset ülistusmuusikat. Uus põlvkond ei tunne enam „pruuni lauliku“ laule, keskealised ja vanemad koguduseliikmed ei oska uute ülistuslaulude viise. Kooriharjutusteks ei leita enam nädalas ühtki vaba õhtut ja nn klassikaline vaimulik muusika on kogudustes hääbumas. Ühelt poolt on tore näha, et kaasaegse ülistusmuusika tegemisega saab hakkama ka muusikahariduseta inimene. Samas tundub, et ülistusmuusika on loomas monokultuuri, üleüldine kultuuriline lahjenemine on muutnud inimesed võimetuks nägema Jumalat ka vanemas helikeeles. Koguduse muusika peaks aga olema võimalikult mitmekesine, Jumala harmoonilisust ja korrastatust peegeldav.
Eelmise aasta novembris saime Haapsalus kokku mitmete muusikutega, kes aastaid on teeninud meie kogudusi Hiiumaal, Haapsalus, Pärnus, Tartus, Mustvees ja Tallinnas. Kohtumise eesmärk oli tunda rõõmu üksteisest, tuua tänu möödunu eest ja vaadata koos tulevikule – kas on midagi, mida saaksime ühiseks kasuks teha? Igaüks sai meenutada, kuidas ta on jõudnud koguduse muusikatöö juurde, kes teda sellel teel on juhatanud ja toetanud. Jagatud lood kõlasid kui kiituslaul Jumalale nende õdede ja vendade eest, kes enne meid oma anniga on teeninud ja meid oma eeskujuga sedasama tegema innustanud. Tõdesime üheskoos, kui palju oleme nendelt saanud, ja küsisime, mida ise saaksime veel järgmistele põlvedele edasi anda?
Meie südamesoov on, et muusikal oleks kogudustes ühendav osa. Et me kasutaksime loovust ja võimeid, mis meile on antud, üksteist austades, teisi kritiseerimata. Et me leiaksime pastorite ja juhtide poolt vaimulikku tuge ja koos-teel-olemise kindlust. Et me suudaksime jääda ustavaks selles, mis meie hoolde on usaldatud, ja õpetada pühendumist muusikatöös ka noorematele. Arutlesime mitmete praktiliste vajaduste üle. Selleks et osata kaasa laulda uuemaid ülistuslaule, oleks hea neid noodistada. Selleks et taas kasutusele võtta vanemaid laule, peaks neid uuemas harmoonilises kuues välja andma. Digitaalse noodikogu mõte ühendaks vanad head hümnid ja uuema omaks võetud lauluvara. Mitmete muusikajuhtide südamel on mure vanade, seisma jäänud nootide pärast. Vajaksime ühist noodikogu või arhiivi, kuhu paigutada need teosed, mis praegu kasutamata seisavad. Muusik on tihti koguduses oma muredega üksi ja väsib. Üksteise innustamiseks ja julgustamiseks võiks kord aastas olla meie Liidus muusikapäev – ühine ettevõtmine, mille muusikud ise korraldavad. Aastakonverentsideks valminud statistikas on mõningad andmed ka muusikatöö kohta. Kuidas aga muusikutel tegelikult läheb, millist abi oleks kogudusel täna selles osas vaja? Seda saaks teada vaid isiklikes vestlustes.
Kõik need mõtted ja ka vastamata küsimused, ühise rõõmu ja südamevalu andsime palves Jumala kätte ja kogesime julgustust koos tema sõna lugedes. Loodame sel aastal midagi head ja ühendavat muusikatöös korda saata. Loodame olla üksteisele toeks ja abiks. Ja kui Jumal lubab, loodame kohtuda paljude muusikutega Muusikapäeval! Selleks palume Jumala armu ja abi.
