Veebruar 2023 
Marek Talts, Viljandi baptistikogudus
Lõuna-Eesti palvushommikusöögi keskmes olid suhted, mis ühendavad erinevate elualade juhte üldinimlikus ja üleinimlikus tähenduses. Kujutan neid suhteid horisontaalsel ja vertikaalsel teljel, millest lähtuvalt avasin mõtteid rahust muusikalises kontekstis.
Rahu koostöös nõuab piiranguid. Suur teatrijuht ja lavastaja Konstantin Stanislavski kirjutab oma töövihikus: „Ent kõige tähtsam teatris on kunstiline distsipliin.“ Muusikute puhul kehtib sama reegel – oskus suunata oma isikuomadused ja kunstilised võimed muusika loomise ning esitamise teenistusse. See loob ansamblis meeldiva õhkkonna ja vabastab inimestevahelised suhted üleliigsest mürast.
Kui aga arusaam rahu toovatest piirangutest on erinev, siis mäng katkeb. Kui üks malemängija järgib tunnustatud reegleid, aga teine laseb vastasmängija suunas nuppudega nipsu, tõuseb tüli.
Teine oluline üldinimlik kvaliteet tasakaalu ja rahu saavutamiseks on kuulamine. Tuntud džässkitarrist Jim Hall räägib oma koostööst kontrabassimängija Ron Carteriga: „Tavaliselt kuulame üksteist väga hästi ja reageerime kuuldule, ja kuidagi tundub, et selles see saladus seisnebki.“ Rahu toomine teose esitusse on aktiivne tegevus, mis põhineb üksteise kuulamisel ja kuuldule reageerimisel. See on mõlemapoolne teeniv hoiak, milles pole esmased üksnes professionaalsed oskused, vaid nende rakendamine koostöösse. Kui kuulamine on vastastikune, sünnib sõna otseses mõttes elav muusika.
Siiski ainult kunstilisi eesmärke kõrgeimaks pidades loob see pikas perspektiivis piiratud käsitluse muusikast. Siin loob tasakaalu üleinimlik ehk vertikaalne telg.
Rääkides oma sõbraga rahust muusikas, tõi ta esimese kvaliteedina esile sõna „meelerahu“. Selle poole püüdlemiseks on erinevaid teid, kuid Kristusesse uskuva muusikuna otsin sellist meelerahu, millele viitavad Jeesuse enda öeldud sõnad: Rahu ma jätan teile, oma rahu ma annan teile. Mina ei anna teile nõnda, nagu maailm annab. Teie süda ärgu ehmugu ega mingu araks! (Jh 14:27).
See on spiritualiteet, mis lisab muusikasse vertikaalse mõõtme, ja sellise igatsuse soovil saan rääkida ka vaimuliku või ülistusmuusika esitamisest.
Uurimuses improvisatsioonist erinevates kultuurides kajastab kitarrist Derek Bailey oma filmis „On the Edge“ Šotimaa läänesaarte kogudustes praktiseeritud pikaajalist Gaeli psalmide laulmise traditsiooni. See on ilma saateta vaba meetrumi ja viisiga laulmine, mis kõlab üsna dissonantselt, kuid mida koguduseliikmed esitavad ülimas meelerahus, seades eesmärgiks Jumala ülistamise, mitte kunstilise elamuse inimkõrvale.
Vertikaali poole püüdlemine muusikas annab võtme, lahendamaks inimese sügavaimat vajadust, milleks filosoof Erich Frommi sõnul on soov üle saada eraldatusest, vabaneda üksilduse vanglast.
Vertikaalse mõõtme taotlemine ühiselt võimaldab paljudel osa saada üleinimlikust rahust. Lõpetan Toivo Pilli sõnadega: „Ülistuses on oluline kollektiivne mõõde – kuidas me otsime Kristuse meelt kõikides asjades. Sellisest ühisest otsimisest sõltub, kuidas me ülistust ja ülistamist defineerime.“
Vaiksete Vete Trio eesmärk on taaselustada muusika, mida esitati nõukogude ajal vabakoguduste jumalateenistustel. Need peamiselt käsikirjalistena levinud soololaulud pärinevad suuremas osas eesti autoritelt (Marje Sink, Tiiu Jürma, Heldur Tooming jt), esineb ka välisautorite tõlkeid, mõne loo autoreid ja tõlkijaid aga ei ole õnnestunud tuvastada. Trio tõlgenduses ja Marek Taltsi seadetes leiavad laulud värske – õhulisema ja džässilikuma – helikeele. Uut albumit „Ühel hommikul“ saab soetada Logose ja Tartu Pauluse kiriku raamatupoodidest või ansambliga ühendust võttes, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Albumi esitlus toimub 4. märtsil kell 18.00 Tallinna Allika koguduses (Koskla 18).
