11/2009 Tähti Lehtsaar, EKB Liidu muusikasekretär
Olen tohtinud tutvuda kirikumuusika korraldusega meil ja mujal. Mullu kaitsesin Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias magistritöö Eesti kirikumuusika rahastamisest, tänavu külastasin Rootsi Misjonikirikut.
Eesti kirikumuusika rahastamine
Seoses uurimustööga otsisin kontakte Eesti Kirikute Nõukogu 10 liikmeskiriku muusikutega. Tundsin huvi, millistest kohtadest, mille jaoks ja kuidas on rahastustoetusi küsitud. Samuti ootasin vastuseid esinenud probleemide ja õnnestumiste kohta sponsoritega suhtlemisel.
Selgus, et ainult luteri kirikus ja meie liidus on olemas inimene, kellelt on võimalik saada infot terve kiriku muusikatöö kohta. Pooled kirikutest ei ole muusikatöö jaoks rahasid otsinud. Nad on muusikatööd korraldanud ainult oma kiriku sees. Küll aga tuli välja, et mitmed oleksid valmis suuremate muusikaürituste korraldamiseks ja oma kiriku tutvustamiseks väljaspool, kui oleks rohkem informatsiooni ja oskusi rahastustoetuste küsimiseks.
Küsitlus näitas, et rahastustaotluste hulk ja suurus ei sõltu kirikute poliitikast, vaid antud alal aktiivsete muusikute olemasolust. Kuigi kokku oli toetusi saadud 22 erinevast allikast, kasutatakse põhiliselt riiklikke toetusfonde (Kultuurkapital jt), kus aastatega on taotlusvormide täitmise oskused suurenenud. Sponsoritega suhtlemine tundub esialgu raske. Ajakulu on suur, aga tulemus väike. Esimesed kogemused võivad jätta ebamugava tunde. Mida paremini sponsorit tuntakse, seda kergem on küsida. Samas tasub vaev ennast ära. Üldiselt suhtutakse küsijatesse hästi – kui on võimalik toetada, siis seda ka tehakse. Sponsoreid tuleb aga alati meeles pidada ja tänada.
On hea, kui koguduse muusikatöö on avatud ja nähtav piirkonna inimestele. Kohalikus ajalehes saab koguduse muusikasündmusi valgustada. Head koostööd saab teha kohaliku (muusika)kooli, kultuurikeskuse ja -nõunikuga. See kõik muudab kiriku muusikatöö üldsusele arusaadavamaks ja loob usalduse. Rahalist või muud toetust saab küsida suuremate ettevõtmiste puhul, nagu kontsertide ja kontsertreiside korraldamine, külaliste kutsumine, CD-de väljaandmine jne.
Rootsi Misjonikiriku muusikatöö korraldusest
Misjonikiriku keskus asub Stockholmi südalinnas, kus on mitme korruse jagu kontoriruume ning muusika- ja misjonipood. Muusikatööd koordineerib Lena Wohlfeil, kelle vastutusalaks on kõik laulmisega seonduv. Misjonikiriku Lauljateliit on Rootsis suuruselt teine koorilauljate ühendus. Samas majas töötab Hanna Ekstedt, kes tegeleb muusikastrateegia ja oikumeenilise noorteühenduse Equmenia muusikapoolega. Kuna Rootsis on puhkpillimuusika traditsioon väga tugev, siis on ka Misjonikirikus umbes 1000 puhkpillimängijat, kelle tegevust juhib Eric Hagström.
Kogudustes on heal järjel paberimajandus, mis tähendab, et keskusesse saadetakse ka kõigi oma muusikakoosseisudes osalejate arvud. Kokku on muusikatöös osalejaid ligi 17000, kõige rohkem segakoorides ja beebilaulu ringides. Kogudused on huvitatud kõigi oma töövaldkondade (pühapäevakool, piibliring, laulukoor jt) inimeste iganädalasest kokkulugemisest, sest Rootsi riik toetab suurel määral rahvaülikoolide süsteemi, nn elukestvat õpet. Ja kirik tegeleb ju ometi rahva harimisega. Kirikute juures tegutsevad erinevat muusikaõpet pakkuvad koolid, beebi- ja rokikoolidest pilliõppeni. Rahastamisküsimustega tegelevad eraldi organisatsioonid Sensus (luteri kirik) ja Bilda (vabakirikud). Kõike seda otseselt Eestisse üle tuua ei saa, aga isiklike kogemuste ja kontaktide kaudu on alati võimalik leida ideid edasiliikumiseks.
Tutvusin erinevate koguduste muusikatööga ja Misjonikirikule kuuluva rahvaülikooli muusikaosakonnaga Jönköpingis. Kuigi võimalused on erinevad, algab kõik pühendunud inimestest. Sain innustust ja ideid nii mõnegi asja algatamiseks Eestis. Julgustan kõiki kirikumuusikuid leidma kontakte oma eriala inimestega nii kodu- kui välismaal. Ühine töö Jumalariigis, sarnased vajadused ja väljakutsed on see, mis innustab üksteiselt õppima ja koostöövõimalusi otsima. Muusika on ju paljudele inimestele esimene teejuht Jumala juurde.
