September 2023 
Marika Kruus, Kose Evangeelne Kogudus
„Ma tahan Jeesust kiita, kes oma armuga,
on lubanud mind hoida ja hädas aidata.“
Need armsad read on ligi sada aastat tagasi oma laulusse „Ma tahan Jeesust kiita“ ‒ „Võidulaulud“ (VL) nr 193 ‒ põiminud Eestis töötanud Rootsi nelipühi misjonär Waldemar Ölvingsson (1893–1965). Tema ettevõtmisel anti välja lauluraamat „Võidulaulud“ (Tallinn, Valgus, 1935).
Ölvingsson kogus laulud kokku vaimulikelt autoritelt üle maailma ja oli ise ka üks tõlkijatest. Mõningad autorid ja laulud märgiks siinkohal ära: Levi Pethrus (Rootsist) „Tõotused iial ei peta“ (VL 8), Charles P. Jones (USA-st) „Sügavasti Sinu armu sisse“ (VL 7), Jukka Korpi (Soomest) „Jeesus pea pilvedes ilmuma saab“ (VL 199), James Mountain (Inglismaalt) „Kui üks jõgi voolab“ (VL 136). Eestlastest on mitme lauluga esindatud Hans Mirka (1912–2005). See on vaid väike loetelu „Võidulauliku“ viiside autoritest.
Aja kulgedes on paljud raamatud „ära lauldud“, nüüd oli vaja kordustrükki. Viis aastat tagasi võisime selle lauluraamatu uuesti jumalarahva sekka tuua. Väljaande aluseks on võetud 1938. aastal välja antud „Võidulaulik“. Kõvakaanelises köites on 363 laulu, kogutiraaž 1600 eksemplari, esimene trükk 1100 raamatut ja suurest nõudlusest tingituna kordustrükk 500. Uuendatud sai ka vana „Võidulaulude“ noodiraamat. Selles on nüüd 4-häälsed seaded.
Erinevate koguduste üksmeelse otsuse tulemusel sündis „Võidulaulude“ õppimiseks laululaager.
Igal võidulaulul on sõnum. Paljudesse neist on üks piiblilugu sisse kirjutatud. Nad räägivad nii Vana kui ka Uue Testamendi isikutest (Giideonist, Taavetist jt) ning sündmustest (Egiptusest ma välja läinud, Jeesus pea pilvedel ilmuma saab jt). Nii saavad Piibli paljud lood tuttavamaks. Sageli on neis
lugulauludes 4–7 salmi. Ühed laulud kutsuvad meeleparandusele, teised jälle toovad esile suure tänu, rõõmu ja kiituse. Neis lauludes on elu ja nad on täis Jumala väge. Need sõnumid kõnetavad ja puudutavad inimesi. Sellest mõistame, et autoreid on inspireerinud Püha Vaim. Paljud vanemad usklikud mäletavad oma lapsepõlvest, kuidas nende kodudes emad-isad ja vanaisad-vanaemad neid laule koos usukaaslastega laulsid. Nende lauludega on kiidetud ja ülistatud Jumalat paljudes pühakodades. Tänu vanade usuvendade ja -õdede eest, kes on neid laule ikka au sees hoidnud!
Tänaseks on kasvanud mitu põlvkonda usuinimesi, kes ei ole „Võidulauliku“ laule kuulnud ega laulnud. Selleks, et see varamu jõuaks jälle usurahva südamesse, sündis erinevate koguduste üksmeelse otsuse tulemusel „Võidulaulude“ õppimiseks laululaager. Kokkutulekute eestvedajaks on staažikas usu- ja muusikamees Ülo Aljas. Tema hinges hakkasid „Võidulaulud“ helisema juba varases lapsepõlves. Paljud inimesed said siis nende laulude kutsel päästetud. See on varandus, mis oma sügava sisu poolest ei tohi kaduda. Ülo soovib, et Eestimaa kogudused õpiksid taas neid laule laulma.
Esimene laululaager toimus 28.–30. juulil 2022 Misso Vennasteühingu palvemajas. Seal sai kokku väike grupp huvilisi Koselt, Paidest ja Mustveest. Kolm päeva möödusid kiiresti ja töiselt. Õpiti palju uusi laule. Muusikaga toetas süntesaatoril Aili Raasik Paide kogudusest. Seal on lisaks laulude õppimisele alati ka Jumala sõna jagamine, tunnistused ja palveosad.
Meie kokkusaamistel on osalenud 30–40 huvilist paljudest erinevatest kogudustest üle Eestimaa. Aastaga on lisandunud lauljaid-mängijaid Elvast, Raplast, Jõhvist, Hagudist, Tartust ja Tallinnast. Suureks abiks laulude õppimisel on olnud pereansambel „Eluallikas“. Iga kord on õpitud 40–50 uut laulu ja tuletatud meelde varem õpitut. Viimane laululaager toimus 18.–19. augustil jälle Märjamaal. Kõigi osavõtjate ühine arvamus oli, et need kaks päeva olid Jumalast kantud.
Ka sellel aastal toimus Misso Vennasteühingu palvelas kokkusaamine, osalejaid oli paljudest kogudustest. Suur tänu kogudusele ruumide kasutamise võimaluse eest.
„Võidulauliku“ kordustrüki algatas Albert Rebane Noarootsist Sutlepa kogudusest. Tema kodutalu õuel on toimunud juba üheksa suve evangeelsed telgikoosolekud, kus lauldakse alati ka võidulaule. Need laulud said Albertile armsaks juba nooruses, kui ta kuulis Paslepa usklikke laulmas „Miks sa purjetad maailma merel“ (VL 352). Albert ütleb, et see laulik hoidis teda rasketel aastatel sõjaväes, kus sai ta lemmiklauluks „Jeesus, siis kui tormid tõusvad“ (VL 255). Alberti soov on, et neid laule lauldes võiksid paljud kogeda Jumala suurust ja päästet.
Tagasiside inimestelt, kes neid laule on kuulnud ja laulnud, on väga positiivne, sõnumid ja muusika on puudutanud südameid. Inimesed tunnistavad, et ühes laulus on sageli terve jutlus. Võidulaulud on Jumalat otsivale inimesele kutseks meeleparandusele, paljudele kasvatajaks usuteel ja suureks õnnistuseks.
„Minu jaoks on need usklike osaduse ühislaulud, mis põhinevad Jumala tõotustel.“ (Kalle)
Kalle Perandi: „„Võidulaulude laulmise laager“ on mulle kingitus taevaselt Isalt. Tulin usule 2002. aastal. Siis kogudustes eriti „Võidulaule“ ei lauldud, välja arvatud mõnd, mis on ka pruunis laulikus „Vaimulikud laulud“ (1997). Mulle pole need pelgalt kiitus- või ülistuslaulud, vaid pigem usklike osaduse ühislaulud, mis põhinevad Jumala tõotustel, Jumala kutsel valida tee, mis ainsana viib rahusse, toob rõõmu ja lootust. Olen tänulik, et Jumal leidis inimesed, kes on panustanud palju aega ja ressursse, et me võime jälle võtta laulu- ja noodiraamatu ning neid armsaid laule üheskoos lauldes tunda osadust meie Päästja ja Lunastaja Jeesusega, meie taevase Isaga, olles ühendatud Pühas Vaimus.“
Laevi Perandi: „Võidulaulud kutsuvad mind meeleparandusele ja mõtlema igavikule. Nad on täis evangeeliumi tõde. Laululaager on rõõmus kokkusaamine erinevate koguduste inimestega ja väljaastumine argipäevast. „Võidulaulud“ helisevad igas päevas ja murede koorem jääb selja taha.“
Lea Palmsaar: „Olen osalenud „Võidulaulude“ laagris kolmel korral. See on olnud hea aeg kiita Issandat koos usurahvaga ja kogeda, kuidas igatsevad südamed hoiavad kokku. „Võidulaulud“ ühendavad kogudusi üle Eestimaa.“
Tänu ustavate eest, kes on vaeva näinud, et „Võidulaulud“ on taas elule äratatud ja mitmetesse kogudustesse jõudnud. Lisaks Albertile ja Ülole tahan tänada veel Kalle Perandit Elvast ja Jaak Kruusi Koselt, kes on pühendanud endid nootide korrastamisele, et muusika ja laul võiks hästi kõlada.
Armas lugeja, puudutagu need laulud ka sinu südant!
