12/2009
Sõnad: Anna Haava (1864–1957)
Viis: Matis Metsala (s. 1973)
See kaunis jõululaul on laiemale publikule tuntuks saanud lauluraamatu "Vaimulikud laulud" kaudu (laul nr 71). Noor muusik Matis Metsala oli jõudnud laulu koos laulja Elo Toodoga juba mitmel pool esitada ja nii jäi see ka lauliku koostajatele silma. Seoses huviga laulu vastu palus Matis oma emalt, Anne Metsalalt, abi laulule kooriseade tegemisel. Selle tulemusel valmiski tänaseks just koorilauluna tuntud laulu seade.
Matis Metsala:
Minu mälu järgi oli see aastal 1992. Jõudsin läbi sügisõhtu koju. Elasin siis veel vanematekodus. Kodus polnud hetkel kedagi. Avastasin klaveri pealt mõned luuletused. Neid lugema hakates jäi pilk pidama Anna Haava luuletusele "Jõuluks". Tundus ilus tekst. Mõtlesin, et lihtsalt huvi pärast proovin, mis mina sellise tekstiga teha suudaksin. Järgmise 10 minutiga oligi lugu valmis.
Alguses ma ise teataval määral lausa võõristasin seda lugu, kuna see ei tundunud „minulik". Minu muusika sünnib tihti läbi harmoonia, see tähendab viisi või leidmotiivi asemel sünnib loo keskne harmooniline järgnevus, mille ümber ja peale tekib kõik muu. Kuna olin tol ajal väga vaimustatud jazz-harmooniast, siis tundus, et see lugu oma harmooniaga on nagu teisest maailmast. Sellest hoolimata noodistasin loo ja pakkusin laulu tollal minu naabruses elanud Elo Toodole. Elo arvas, et see on ilus laul ja seda võiks esitada küll. Nii jäi laul päris pikaks ajaks meie repertuaari. See oli ka minu esimene lugu, millest valmis kooriseade ja jõudis selle kaudu laiemasse kasutusse. Mäletan hästi, kuidas püüdsin ise loo harmooniat taandada neljaks hääleks. See oli raske, kuna kõikvõimalikke juhuslikke, läbiminevaid ja värve lisavaid noote ei saanud kasutada. Selle neljahäälse harmoonia vormiski mu ema korralikuks ja lauldavaks seadeks.
Hiljem on mind nii mõnigi kord üllatanud, kui paljud koosseisud seda lugu esitavad ja millistes seadetes seda tehakse. Selliseid üllatusi on nii meeldivaid kui mõnikord harva ka vähem meeldivaid. Aga eks see on ilmselt iga autoriga nii, et oma loomingut kolmandate isikute esituses kuulates elatakse läbi üsna vastakaid tundeid. Samas kogen ma näiteks selle loo puhul küll selgelt seda, et see pole nagu „minu lugu", vaid pigem olin lihtsalt kanaliks, mille kaudu see laul sai sündida.
"Sa südames nüüd pane" on tänaseks välja antud mitmes jõululaulikus ja on kujunenud paljudele kooridele ja solistidele armsaks eesti jõululauluks.
.
