Milline peaks olema uus laulik?

7/2008 Kairi Normak

Uute laulude rohkus koguduste ühislaulmisel ning nende suur kasutatavus on esile tõstnud küsimuse uue lauliku ilmumise vajadusest. Tänaseks on EKB Liidu juhtkond juba langetanud otsuse, et uus laulik võiks tulla teise osana eelmisele, 1997. a ilmunud laulikule „Vaimulikud laulud".

Uurisin TTA lõpetamiseks kirjutatud lõputöös ühislaulu arengut Eesti EKB kogudustes 21. sajandi alguses. Selle käigus leidis kinnitust, et koguduste lauluvara on 20. sajandi lõpust kuni 21. sajandi alguseni oluliselt muutunud. Uue nähtusena on kogudustes kinnistunud ülistuslaul kui uus muusikastiil ja jumalateenistuslik väljendusvahend. Küsimus uue lauluraamatu vajalikkusest või mitte-vajalikkusest ei ole lihtsalt õhust võetud.

Püüdsin koguda infot ja teha selle põhjal järeldusi selle kohta, kuivõrd vajalikuks peetakse uue lauliku ilmumist. Võrreldes aastaga 1997, mis ilmus laulik „Vaimulikud laulud", on koguduste tänased võimalused paremad. Infotehnoloogia areng on jõudnud ka kogudustesse ning sellest tulenevalt ei ole küsimus ainult lauluvalikus, vaid ka selles, millisel kujul uus laulik peaks ilmuma: kas paberkandjal või elektrooniliselt.

Valikvastustega ankeetküsitlus andis võimaluse jõuda iga koguduseni, tänu millele oli võimalik saada adekvaatsemat pilti EKB kogudustes toimuva ja levinud arvamuste kohta. Vastata palusin pastoritel või muusikatööjuhtidel. Vastuseid laekus 29 koguduse esindajalt. Kuigi vastuseid saabus eeldatust vähem, on võimalik ka sellest lähtuvalt teatud järeldusi teha.

Ühislaulu olulisuses koguduse töö jaoks pole võimalik kahelda. Oma töös jõudsin arusaamiseni, et väga palju laule on tõlgitud ning tuntakse puudust oma maa autorite loomingust. Uued laulud ei peaks mitte üksnes meile endile meeldima, vaid olema selged ja konkreetsed, nii et ka ilmalikud inimesed võiksid aru saada, millest me üleüldse räägime ja laulame. Laul kui üks kuulutustöö vorme ei tohi muutuda koguduse eraasjaks.

Küsitluste tulemustest selgus, et paljud kogudused kasutavad infotehnoloogilisi võimalusi ja samas traditsiooniliselt laulikut „Vaimulikud laulud". Sellest tulenevalt võib arutleda, kas tehnoloogia mõjutab lauluvalikut ning kuidas ta seda teeb. Selgus, et see mõjutab lauluvalikut kaudselt. Tehnoloogilised lahendused aitavad sõnumit edastada, kuid mitte valida. Valiku teevad inimesed lähtuvalt oma veendumustest. Teisalt on veendumused mõjutatud infotehnoloogia kasutamise võimalustest kõigis muudes eluvaldkondades, mis omakorda uudsete lähenemistega mõjutavad kogudusi. Uue lauluraamatu ilmumise vajaduski on tõenäoliselt kaudselt infotehnoloogia võimaluste avardumisest tingitud.

Kogutud andmete põhjal võib öelda, et uue lauluraamatu väljaandmist ei peeta hetkel veel kõige olulisemaks teemaks. Suurem hulk vastanutest leidis, et praegu saab ilma hakkama. Samas ei tähenda see, et uue lauliku koostamise tööd ei võiks alustada, kuna see on pikk protsess, milleks kulub aastaid. Kuna pidevalt luuakse uusi laule, on küsimus selles, kas lauluraamat pole ilmumise ajaks juba vananenud. Lauliku väljaandmine pakub võimalust laulud kokku koondada ja anda neile kindel vorm, mida kõik kogudused saavad järgida.

Uus laulik ei pruugi kindlasti ilmuda vaid traditsioonilisel viisil ehk köidetud raamatu kujul. Arvestades infotehnoloogia võimalusi, võiks see välja areneda digitaalsel kujul ning teatud hetkel saada nõnda ka vormistatud. Raamat on loomulikult parim lahendus seni, kui kõigil kogudustel pole võimalik kasutada arvutit ja videoprojektorit. Ühe võimalusena laulikule kuju andmiseks võib kasutada internetti. Võib luua vaimulike laulude portaali, kuhu iga volitatud kasutaja ligi pääseb, et sealt endale sobivad laulusõnad, noodid, Power Point esitlused ning fonod leida. Sinna saaksid kõik kogudused oma panuse anda.

Kui aga jõutakse „Vaimulike laulude" 2. osa väljaandmiseni, võiks see kujuneda omanäoliseks ning sisaldada mitmekülgset lauluvara erinevatest allikatest. Kindlasti peaks see sisaldama eesti autorite omaloomingut, aga ka ülistuslaule, mida seni kasutatavas lauluraamatus on olnud koguduste arvates vähe.

Mitmel korral sooviti, et kõik laulud oleksid ühislauludena kasutatavad – praegu on paljud laulud liiga kõrges helistikus ja mõeldud kooridele laulmiseks. Uudse ideena pakuti varianti, et koguduse ühislauluraamatuna võiks välja anda tekstiraamatu, mis mahutaks tunduvalt enam laule.

Paljudes kogudustes tuntakse puudust lastelauludest. Seda, milliseid lastelaule vajatakse, võiks veel edasi uurida.

Kairi Normak uuris ühislaulu arengut Eesti EKB kogudustes 21. sajandi alguses oma lõputöö jaoks TTAs.

.