Otsing

7/2008 Kaie Kant

„Üks Jausa küla Tooma talu peremees ostnud 1739. a ilmunud esimese eestikeelse Piibli, lisades juurde suusõnalise korralduse: "Müüsin musta härja ja ostsin Piibli ning keelan selle Piibli majast välja viimise!" (Piibel maksis 9 rubla, härg maksis 8-9 rubla ja talusulase kuupalk oli 1 rubla.)

Enne vaimutuule puhangut elasid inimesed korraliku kristlik- kiriklikku elu. Pühapäeviti käidi kirikus, kes oskas, see luges jutluse raamatut või piiblit. Nooredki olid nii usinad kirikus käima, et kui keegi puudus, hakati kohe põhjust pärima. Kui aga kirikust koju tuldi, heideti koos uute riietega ära igat sorti pühadus, sageli ka pühapäeva pidamine.

Jausast pärit mees, Madis Sergo oli Suurevallas (praegune Pühalepa vald) elavale usule tulnud. 1890. a. külastas koduküla ja pidas siin mõned vaimulikud koosolekud. Mõni aeg hiljem tulevad kaks Suurevalla meest jalgsi, kepid käes, küsivad teed Sergo Jaanile, ütlevad, nemad olla Sergo Madise soovitusel ja tahavad palvetundi pidada.

9-aastane Villem Sergo saadetakse külasse ütlema ja õhtuks on tuba rahvast täis. Algavadki järjekindlad palvetundide pidamised Jausas. „Ärganutest" räägitakse igatsorti kuulu- ja tõsijutte. Peagi saab külas kõige kuulsamaks inimeseks Niidi Mare, kes 1891. aasta kolmekuningapäeval esimesena „uude usku" pöördus. Tema lõiganud oma pluusil pitskraed ja pärlmutter nööbid ära - see olla uhkus. Keegi polevat tal seda käskinud teha. Rahva hulgas on aga „kuulutajate" kohta mitmesuguseid arvamusi. Telleri Juhan ütleb: „Eks minge pagana maale, meie siin oleme kõik korralikud kristlased". Paja Ingel olla leeris õpetaja käest kiita saanud ja arvab ennast hea Jumala Sõna tundja olevat. Tema kardab, kas mitte mõnda piiblivastast õpetust ei õpetata – aga midagi sellist ei kuule: kõik on piibli mõttega kooskõlas ja laulud on nii haaravad, et vägisi kisub kaasa.

Teeb siis Paja Ingel Telleri Inglile ettepaneku: „Lähme õige Suurevalda vaatama, kuidas siis on kui neid seal rohkem koos on, siin ju ainult mõned." Telleri Ingel on Paja Ingliga nõus, aga ütleb: "Meie kaks tütarlast, võidakse mõelda –tea mispärast me sinna lähme, võtame Kärdu kaasa" Kärt Teller on 60 aastane lesk naine, küllalt kärmete liigutustega ja üsna kõbus. Koos võetakse ette 30 km pikkune jalgsi teekond.

Pärast Inglite ja Kärdu Suurevalla reisi ütleb Sergo Mare oma Juhanile: „Pane õige hobu ette ja käime ka Suurevaldas." Pärast meenutab ta:" Oh kui ilusad sõnad seal vendade suust tulid ja kui ilusad olid need laulud – tõesti taevalised, mina tahan ka niisuguseks saada".

Priidik Tatter, „ Jausa koguduse ajalugu"

Mõte, et vanad laulud võiks jälle ilmavalgele tuua, oli minu peas juba mõnda aega liikunud. Ei osanud seda kuidagi teha, kuna kartsin, et keegi ei suuda neid enam tõsiselt võtta.

Soov, et Jausa küla võiks Hiiumaal toimuvatest vendluse suvefestivali päevadest osa saada, lükkaski selle idee liikuma. Seda, et külarahvas palvemajas toimuva vastu huvi ei tunneks, polnud vaja karta. Julgust selle kõigega lagedale tulla andis teadmine, et ka Oleviste Koguduse vanempastor Siim Teekli ja muusikajuhi Kersti Kuuse juured on sealsamas Jausa külas, kus minugi omad. Nii saigi alguse „Esiisade laulud ja priilaste lood".

Seda, et huvi selle kõige vastu nii suureks kasvab, et Hiiumaa sellel õhtul Saaremaa poole viltu vajub, ei osanud vist keegi algul arvata. Ettevalmistuste käigus kasvas Oleviste ülistuskoor rohkem kui kahekordseks. Eriti huvitav oli koori noorematel lauljatel, nad polnud selliseid laule kunagi kuulnud. Põnevust ja õhinat jagus kogu ettevalmistusperioodi lõpuni. Pärast peaproovi Jausa palvemajas ütles üks koori solistidest: „Laulsime Üks rahuingel käsku tõi ja äkki mõistsin, mis nendes lauludes tegelikult on, pisarad hakkasid voolama ja ma ei saanud enam edasi laulda."

Miks mõned väga vanad laulud nii armsaks saavad, et nende mäletajaid veel tänagi on? Küllap on põhjus nii nende laulude lauljates kui ka lauludes endis. Küllap sellepärast lauldigi mõnel pool väga vanu laule ka siis, kui need mujal juba uuemate vastu välja vahetatud olid. Ju nendes siis on see „midagi", mis neid unustada ei lase.

Arvan, et see, kuidas neid vanu laule lauldi, ongi neid enam kui 100 aastat elus hoidnud. Kuna mäletan seda laulmist veel päris hästi, siis julgen arvata, et vanad priilased olid "laulu usku". Selle olen minagi nendelt pärinud. Priikoguduse laul oli ühehäälne, lihtsa meloodiaga ja laulmisviisilt väga võimas. Mõni aeg tagasi meenutas mulle Astrid Teekel: „Hiiumaa mehed, need laulsid nagu mere orelid!" Lauldi väga palju, põhiliselt peast ja ilma saateinstrumentideta. Keegi võttis lauluotsa üles, teised tulid kaasa. Laul ei tahtnud kuidagi lõppeda ja seepärast korrati sageli laulu viimaseid salme. Meelde on jäänud kahesugused laulud: rõõmsad „tralli laulu viisidega" Talle pulma laulud ja väga kurvad taevakodu igatsemise laulud. Päris palju lauldi ka koraale. Mõnel laulul oligi kaks viisi: nõndanimetatud kirikulaulu viis ja siis see teine viis. Vanu laulikuid sirvides selgus, et paljusid laule ei lauldudki nii, nagu nad noodis on. Kuna laule õpiti põhiliselt kuulmise ja mälu järgi, siis pole siin ka midagi imestada.

Minu arusaamist mööda, püüdsid vanad priilased hoiduda kõigest, mis tekitas uhkust või tundus olevat ilmalik. Uhkusest hoidumiseks riietuti lihtsalt: pitskraed, ilunööbid ja muud ehted naistel ning lipsu kandmine meestel oli ju lihtsate maainimeste jaoks uhkus. Hiljem tehti selles osas mõningaid järeleandmisi. Sama oli ka mitmehäälse koorilauluga: mitte igaüht ei kutsunud köster või kooliõpetaja koori laulma. Ka saatepill lisanuks laulule uhkust juurde ja pealegi peeti mõnesid pille kõrtsi pillideks. Ajapikku on muutunud seegi arusaam ja pillidest ja koorilaulust ei tehta juba ammu enam mingit probleemi.

Kui äkki taipad, et ei ole enam kedagi, kellelt oleks võimalik midagi küsida, siis saavad vanad asjad väga-väga tähtsaks.

Priilaste õhtul kõlasid nii ühehäälsed saateta laulud, mitmehäälsed koorilaulud, kui ka soolod ja duetid; saatepillideks said mandoliinid, kitarr, trompet, kannel ja harmoonium.

Solistidena astusid üles Helari Puu, Timo Lige, Astrid Böning ning väga heas vormis 81aastane Astrid Teekel. Väga sooja vastuvõtu osaliseks sai õdede ansambel. Enn Veevo üritas mõne minuti jooksul ära rääkida kõik, mida ta priilastest teab. Vanade aegade mälestusi jagasid Astrid Teekel ja Herman Mäemets. Haljand Uuemõis ütles, et ta austab priilasi sellepärast, et nad on olnud meie vabakoguduslikus liikumises kõige julgemad ja vapramad. EKB Liidu president Meego Remmel mälestas igavikku lahkunud ususangareid. Vaimuliku soovi ütles Toivo Teekel.

Ei tea, kas vanem priikoguduste lauluvara väga oluliselt erineski baptistikoguduste omast. Arvan, et need peaaegu samaaegselt tekkinud, õpetuslikult nii sarnased ja vaimulaadilt veidi erinevad äratusliikumised kasutasid ikka samu lauluraamatuid ja laulsid üsnagi samu laule. Omad eelistused laulude osas on ju alati olnud. Küllap rõhutatud lihtsus paljudes asjades jättiski alles need muusikalises mõttes lihtsakoelised, kuid väga armsad laulud.

Priikoguduse laul oli ühehäälne, lihtsa meloodiaga ja laulmisviisilt väga võimas.

„Laulud Talle Kiituseks" ja „Rahu pasun" ilmusid mõlemad 1890-ndatel. Esimesele lisandusid peagi „Siioni Laulja", „Teekäija kandle hääled" ja „Evangeeliumi laulud" ja rahva suus sai see mitmest erinevast laulikust koosnev lauluraamat endale nime „Talle Kiitus" ja oli koos „Võidulauludega" (1926) meie koguduste põhiliseks lauluvaraks pikki aastaid. „Viimse aja pasun" (1913-1914) , „Helinad viimastel aegadel" (1923-1924), „Äratuslaulud" (1923) ei ole nii tuntud võib olla seetõttu, et neid on ka vähem välja antud. Valik nende raamatute lauludest on olemas väliseestlaste laulikus „Kogutud Evangeelsed Laulud" (Toronto, 1954). Paljud „Talle kiituse" ja „Võidulaulude" laulud on meie eelmise lauliku „Evangeelsed laulud" (1975 ) kaudu jõudnud ka praegusesse lauluraamatusse „Vaimulikud laulud" (1997). „ Rahu pasuna" laulule aga hilisemates laulikutes ei ole.

Kui omal ajal räägiti Niidi Mare äralõigatud pitskraedest ja pärlmutternööpidest rohkem kui millestki muust, siis Jausa 11. juuli õhtust jagub mitmel pool kõneainet veel tükiks ajaks. Mõnesid asju siin ilmas tehakse armastuse pärast. Nii oli ka selle õhtuga. Mitte alati ei ole ma neist vanadest lauludest osanud lugu pidada, kuigi olen nendega koos üles kasvanud. Kui äkki taipad, et ei ole enam kedagi, kellelt oleks võimalik midagi küsida, siis saavad vanad asjad väga-väga tähtsaks.

„See ei olnud tehtud, see oligi päris", oli ühe kuulaja hinnang.

.

Uudised

2021-1-jaanuar

01 Veebruar 2021
2021-1-jaanuar

SISUKORD Toome rõõmu ja lootust Merle KotiesenÕpilasest saab õpetaja, õpetajatest õpilased Joosep TammoHiinas vangistatud blogija on tunnistav kristlane IDEAJärgmine põlvkond Kristusele! Erki TammÜllas Linder toimetas 32 aastakäiku Kuulutajat Ermo JürmaKuidas sa...

Koroonahaiguses oli Ülo lootus Jumalal

01 Veebruar 2021
Koroonahaiguses oli Ülo lootus Jumalal

Jaanuar 2021 Annely Veevo, Palade priikogudus Ülo Kikas haigestus paar kuud tagasi raskekujulisse COVID-19 haigusesse. Tänaseks on ta tervis taastumas. Ülo töötab juba osakoormusega, mõõdetavad tervisenäitajad on korras, kuid täieliku taastumiseni...

In memoriam Jüri Jürgenson

01 Veebruar 2021
In memoriam Jüri Jürgenson

Jaanuar 2021 26.10.1937–21.12.2020 Tartu Salemi baptistikoguduse emeriitpastor Jüri Jürgenson lahkus igavikku jõulude eel, 21. detsembril 2020. Teda iseloomustab töökas ja tasakaalukas elu. Õnnistuseks paljudele.Jüri Jürgenson oli pärit Pärnu lähedalt Tahkurannast, 5-lapselisest...

Tõeliselt lähedaseks saamisest

01 Veebruar 2021
Tõeliselt lähedaseks saamisest

Jaanuar 2021 Krista Esta, Allika kirjastus Koroona-aastal oli üks sotsiaalmeedias levinud lemmiknalju, et eestlased igatsevad 2+2 reegli lõppu, et saaks juba tavapärasele 5-le meetrile tagasi minna. Nali naljaks, aga päriselus siiski...

Eesti Kirikute Nõukogu aastalõpu kontsert-palvus

01 Veebruar 2021
Eesti Kirikute Nõukogu aastalõpu kontsert-palvus

Jaanuar 2021 Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) andis 16. detsembril Rootsi-Mihkli kirikus toimunud kontsert-palvusel vaimulik ja teoloog Arne Hiobile (fotol) üle 2020. aasta oikumeenilise aastapreemia. Hiobi tegevus vaimuliku, õppejõu, püha maa ja...

Palivere koguduse pastor Peeter Padu

01 Veebruar 2021
Palivere koguduse pastor Peeter Padu

Jaanuar 2021  Läänemaal Palivere Evangeeliumi Kristlaste Vabakoguduses oli 3. advendil, 13. detsembril rõõmus päev – EKB Liidu president Erki Tamm seadis ametisse uue pastori Peeter Padu (61). Peeter on sündinud...

Haapsalu koguduse pastor Mihkel Nõlvak

01 Veebruar 2021
Haapsalu koguduse pastor Mihkel Nõlvak

Jaanuar 2021  Haapsalu Baptistikoguduse vaimulikku tööd juhib kogudusevanema kt-na oma koguduse vend Mihkel Nõlvak (43).Mihkel on pärit usklikust kodust, kus kõik kolm last on tulnud usule ja kogudusse teismeeas. Isa...

Teoloogia koroonatest

01 Veebruar 2021

Jaanuar 2021 Einike Pilli, KUSi rektor Aasta 2020 on selja taha jäänud. Kui palju reaktsioone sellesse on jäänud! Kerget üleolekut ja hoolimatust, et mind ja mu armsaid see kriis ju ei...

Koguduste juhtide küsitlus

01 Veebruar 2021
Koguduste juhtide küsitlus

Jaanuar 2021  Erki Tamm: Pastorite hulgas on EKB Liidu juhatuse poolt küsitlusi läbi viidud ka varem. Ennekõike selleks, et mõista, millised kitsaskohad neile töös ja elus muret valmistavad, et siis...

Teistmoodi läheduse lugu Torontost

01 Veebruar 2021
Teistmoodi läheduse lugu Torontost

Jaanuar 2021 Timo Lige, Toronto baptistikoguduse pastor Et 2020. aasta jõulud tulid teisiti, pole uudis, vaid juba ajalugu. Jõulud on aeg, kui traditsioonidel ja harjumuspärasel on suurem tähendus kui mingil muul...

Linke