12/2008 Tähti Lehtsaar, EKB Liidu muusikasekretär
Sõnad: Phillips Brooks (1835-1893)
Viis: Lewis Henry Redner (1831-1908)
Oo väike linn, oo Betlehem, kui vaikselt uinud sa!
Kuid tähtelend ja vaikne ränd su kohal otsata.
Su tänavatel siiski on igaviku läik.
Me ootused ja lootused on koos sel ööl siin kõik.
Seal Maarja süles uinub Ta ja inglid laulavad.
Kui magab linn, siis inglisilm on hoolsalt valvamas.
Oo hommiktähed, kandke see sõnum helkides
Ja hõisake kõik rõõmsasti, et Jeesus sündind meil.
Nii vaiksesti, nii vaiksesti see and on saabund meil.
Ja Jumal kõigil avanud on õnnistuste tee.
Ei ükski kõrv ei kuule, et tulnud meile Ta.
Kes vaikseks jääb, Tal sõimeks saab,
seal Kristus sünnib ka.
Oo püha laps, Sa Petlemmast me hinge tule ka.
Patt kaota sealt ja täida meid Su jõulurahuga.
Meil jõuluinglid laulgu, täht paistku meile teel.
Me hinge Sa jää elama ka nüüd, Immanuel.
"Nii läks ka Joosep Galileamaalt Naatsaretist üles Juudamaale Taaveti linna, mida hüütakse Petlemmaks, sest ta oli Taaveti soost ja pärusmaalt, et lasta end üles kirjutada koos Maarjaga, oma kihlatuga, kes oli lapseootel" (Lk 2:4-5).
See armastatud jõululaul on kirjutatud ühe 19. sajandi silmapaistvama ameerika pastori Phillips Brooksi poolt. Tema jutlustekogud on saanud Ameerika vaimuliku kirjanduse klassikaks. Brooks on lõpetanud Harvardi Ülikooli ja Episkopaalkiriku Seminari Virginias. Ta on teeninud pastorina 10 aastat Philadelphias, 22 aastat Bostonis ning lühikest aega enne oma varajast surma piiskopina Massachusettsis. Peale selle, et ta oli 2 meetri pikkune mees, oli ta suur ka mõistuselt ja südamelt.
Brooks oli eriliselt kiindunud lastesse ja noortesse. Tema kabinettides olid riiulitel alati mänguasjad, et julgustada lapsi sisse astuma ja vestlema. Oli üsna tavaline, et suur ja tähtis mees istus oma kabineti põrandal ning mängis lastega või ajas noortega juttu. Kui pärast Brooksi ootamatut surma püüti viieaastasele lapsele seletada, et pastor läks taevasse, hüüatas tüdruk: "Küll nüüd inglitel võib tore olla!"
Noore pastorina oli Phillips Brooksil võimalus jõulude ajal ringi reisida Pühal maal.
Veeta jõuluõhtu Petlemma linnas ning kummardada ja ülistada Päästjat tema sünnikohas – see jättis hinge kustumatu mulje. Kolm aastat hiljem, 1868. aastal, otsis pastor oma pühapäevakooli jõuluprogrammi jaoks uusi laule. Ikka veel elavad mälestused kaunist Jeesuse sünnikohast inspireerisid Brooksi kirjutama Petlemma linna sündmustest uue, sügava sisuga jõululuuletuse.
Brooks viis teksti oma kiriku organisti ja pühapäevakooli juhataja Lewis Redneri kätte ning palus, et too kirjutaks sellele lihtsa meloodia, mida lapsed saaksid kergesti kaasa laulda. Redner oli meelsasti nõus, kuid õige viis ei tahtnud ega tahtnud tulla. Kuni lõpuks viimasel ööl enne pühapäevakooli jõuluprogrammi ajas helisev meloodia ta üles. See oli kui taevast saadetud laul, mille ta ruttu üles kirjutas.
Uus jõululaul "Oo väike linn, oo Betlehem" sai kohe laste lemmikuks ja on seda olnud tänaseni paljudele lastele ja suurtele üle kogu maailma. Esimest korda tükiti laul 1874. aastal. Kuigi Brooks on kirjutanud mitmeid jõulu- ja ülestõusmispühade laule, on see ainuke, mis on ajaproovile vastu pidanud.
Samamoodi vaikselt nagu Jumala imeline kingitus tuli Petlemma, võib Kristus ilmuda meie eludesse täna. Kaotada sealt patu ja täita meid jõulurahuga. Kes vaikseks jääb, Tal sõimeks saab, seal Kristus sünnib ka.
Kenneth W. Osbeck'i raamatu "101 Hymn Stories" ainetel
.
