12/2012 Maarja Vardja
Kantaat räägib inimestest kui teelistest kaduvuse radadel, kus iga uus päev on kui kingitus, milles peitub ootus ja lootus.
Kui kantaati ette kanda jõulude ajal, siis on vahelugemiste tekstideks jõuluevangeelium.
Joosep ja Maarja usaldasid Jumalat, kuigi sageli võis tunduda, et nad on oma teekonnal pigem tagaaetavad kui Jumala plaani täidesaatjad. Kuid Jumala tõotustes on meie kindlus!
Helle Reinaru: „Joosep ja Maarja olid tavalised inimesed, kelle erilisus seisnes selles, et nad olid valmis Jumalal endid juhtida laskma. See ei olnud kerge ja omas ajas ei mõistnud nad veel, milliseid suuri asju Jumal nende sõnakuulelikkuse läbi korda saadab. Nii on igal kristlasel, kes Jumala kutsele järgneda on otsustanud, raskusi, võitlust, kahtlusi, kuid see elu on täidetud ka rõõmu, imede ja õnnistusega. Me ei tea Jumala plaani, kuid me võime olla osa tema plaanist."
.Maarja Vardja: „Helle Reinaru kirjutatud laulutekstid mõjusid mulle väga inspireerivalt ja kõlasid juba praktiliselt esimesel lugemisel. Kõik tekstikujundid ja 
mõttearendused leidsid kiiresti endale uue vormi ja värvi. Olin koos muusikalise protsessiga ka ise justkui rännakul, kõndides koos peategelastega nende radadel. Aga see ei ole ainult Maarja ja Joosepi lugu, see on ka minu ja sinu lugu, iga inimese lugu, sest kõik me oleme teelised."
Noodid jõuavad jõuludeks koguduste müügiletti. Tellida saab ka See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. ja See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Rahukantaat
Maarja Vardja
„Cantata pacis" on loodud mu armsate vanemate, Elli ja Uudo Rips'i mälestuseks. Olen väga tänulik, et võisin kasvada kristlikus kodus ja saada eluks kaasa kuhjaga kuldseid tarkuseterasid!
Mu vanemad pidasid väga oluliseks koguduse töös osalemist, ema oli pikki aastakümneid Tartu Kolgata koguduses mitmete kooride dirigent ja klaverisaatja, isa oli jutlustaja. Nii olen minagi olnud kirikumuusikaga seotud juba varasest lapsepõlvest alates ja võin tänumeeles kogu oma loomingu ja muusikalise tegevuse asetada Jumala trooni ette, auks ja kiituseks Loojale.
Kantaadi tekstid on ladina- ja eestikeelsed. Iga laulu eestikeelne osa on ladinakeelse teksti vaba tõlge. Põhimõtteliselt on võimalik kantaadi I, II ja IV osa esitada ka a capella, jättes pausitaktid lihtsalt vahele.
„Cantata pacis" on salvestatud plaadile „Ilm.21"
Tuhat tänu kõigile, kes selles salvestusprotsessis osalesid ja kantaadi kuuldavaks tegid!
Iga kord, kui kõlavad viimase osa sõnad ...ut cum angelis hymnum gloriae tuae cantemus in caelesti Ierusalem / et kord koos inglitega laulda kiituselaule uues Jeruusalemmas... tunnen erilist taevase armastuse puudutust – mu armsad vanemad on juba seal ootamas, Aukuninga trooni ees!
