08/2013
Kerly Simulmani kokkuvõte oma KUSi lõputööst
Teekäija lugeja on kursis Misjonikeskuse ja kohalike koguduste koostöös korraldatud misjoninädalatega Avispeal, Raplas, Otepääl ja mujal. Seekordne artikkel räägib aga kevadel Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris kaitstud uurimusest "EEKBKL Misjonikeskuse misjoninädalate ja -laagrite vaimulik mõju vabatahtlikele aastatel 2006–2011". Diplomitöö eesmärgiks oli uurida misjoninädalatel vabatahtlikult osalenud noorte vaimulikku arengut. Teemavalik sündis eelkõige minu isiklikust kogemusest lähtudes ja selle kinnituseks nägin aasta enne kaitsmist Seminaris kinnitava unenäo. Usun, et see oli Jumalalt.
Sisemisjon EKB Liidu kogudustes
Eesti evangeelsetes kirikutes tehakse ühenduse tasandil organiseeritud misjonitööd nende juurde loodud keskuste kaudu. Misjonikeskuste töö seisneb evangeeliumi kuulutamises ja inimeste praktilistest vajadustest lähtuvas teenimises, samuti misjonitööl olevate inimeste julgustamises ja toetamises. EKB Liit lõi vastava tööharu 1993. aastal ja see on kandnud nii Misjonifondi, Misjonikeskuse kui ka Misjoninõukogu nimetust. Sisemisjonis hakati 2005. aastal läbi viima misjoninädalaid, kus misjonigrupi moodustasid peamiselt noored EKB Liidu kogudustest. Lisaks kaasati vabatahtlikke teistest konfessioonidest. Evangelisatsiooni eesmärgil toimunud nädalaid nimetati varem äratusnädalateks, mille keskmes oli eelkõige verbaalne kuulutus. Misjoninädalate üritusi viidi läbi võimalikult palju väljaspool kogudusehoonet, näiteks vabas õhus, telgis või kultuurimajas, et kõrvaldada inimesele kirikuhoone "kõrge lävepakk". Nii sooviti jõuda nendeni, kes ise mingil põhjusel kogudusse ei jõua – mittekristlaste lapsed, noortekambad, alkohoolikud, narkomaanid, kodutud jne.
Misjoninädalad ja -laagrid aastatel 2006−2011
10.07.−16.07.2006 Hiiumaa
21.07.−23.07.2006 Laitse
01.08.−07.08.2006 Ida-Virumaa
28.12.2006−02.01.2007 Otepää
02.07.−08.07.2007 Valga
30.07.−05.08.2007 Ida-Virumaa
06.08.−12.08.2007 Viljandi
13.08.−19.08.2007 Hiiumaa
20.08.−26.08.2007 Põhja-Saaremaa
07.07.−13.07.2008 Hiiumaa
02.08.−08.08. 2008 Ida-Virumaa
18.08.−24.08.2008 Pärnumaa
27.12.2008−02.01.2009 Kuressaare
01.07.−12.07.2009 Pärnumaa
01.08.−09.08.2009 Otepää
25.09.−27.09.2009 Järvakandi
22.06.−27.06.2010 Pärnu
19.07.−25.07.2010 Rapla
26.06.−03.07.2011 Avispea
10.07.−17.07.2011 Setumaa
18.07.−22.07.2011 Rapla
Misjoninädalate näol oli tegemist ühes piirkonnas koos kohaliku kogudusega nädala vältel läbiviidavate erinevate üritustega. Nendel oli peamiselt kaks eesmärki: abistada ja julgustada kohalikku kogudust evangeelses töös kogudusest väljapoole minema ning olla kogukonnale nähtaval ja lähemal; treenida ja julgustada noori töötegijateks koguduses.
Misjoninädalatel oli olulisel kohal vabatahtlikele osaduse ja vaimuliku keskkonna loomine, mida toetati piibliõppe ning palvega. Seal osalemine tähendas oma usu praktilist väljaelamist ning n-ö välja astumist tuttavast ja turvalisest keskkonnast, et suhelda kogukonnaga ning tunnistada oma usku avalikult erinevatel üritustel ja üks-ühele.
Vaimulik kasv ja küpsus
Töö teoreetilises osas käsitlesin G. Allporti religioosse küpsuse teooriaid ja J. W. Fowleri usulise arengu astmeid. Autorid leiavad, et usuline areng ei toimu kindlate mudelite järgi, vaid eelkõige läbi elukogemuse. Usuline küpsus aga ei tähenda tulemust, vaid protsessi. Selle kohta on Einike Pilli öelnud, et see on tervikliku elu elamine nii, et see on tähendusrikas nii inimesele endale kui ka teistele. See tähendab avatud mõtlemist, kus inimene areneb ja muutub ning suudab säilitada sidemed vastuoludega, jäädes seejuures iseendaks. Samuti suudab ta integreerida endasse erinevaid kogemusi ja neid mõtestades anda sisu kogu elutervikule. Ollakse avatud uutele ideedele ja valmis oma uskumusi muutma.
Kirjandust uurides selgus, et inimese vaimulikku kasvu ja küpsust mõjutavad eelkõige suhted kaasinimestega ja Jumalaga. Küpsusele on iseloomulik kasvupotentsiaal. Vaimulik areng toimub kokkupuutel võõraste inimestega, suuremas avatuses ja hoolivuses kaasinimeste suhtes, teiste maailmapildi avastamises, aga ka oma usu tunnistamises ja nende vastuolude lahendamises, mis tekivad suhtlemisel endast erinevate inimestega.
Misjoninädalaid, kus oli võimalik olla vabatahtlikuna ühes meeskonnas erinevate koguduste ja konfessioonide liikmetega ning seeläbi lävida "teistsuguste" inimestega, võib nimetada vaimuliku kasvu ja küpsemaks saamise kohaks. Kokkupuude mittekristlastega, nendega suhtlemine ja neile oma usu tunnistamine tugevdas vabatahtlike kristlikku identiteeti ning avardas neid nägema teiste inimeste maailmapilti. Vestlustes läbielatud vastuolud lõid võimaluse uue informatsiooni valguses oma seisukohti taastõlgendada.
Misjoninädalad andsid vabatahtlikele võimaluse tutvuda kohalike koguduste elu ja inimestega. Noored said praktiseerida oma ande, teenides kaasa ülistuses, aidates läbi viia laste- ja noorteüritusi, korraldades evangeelseid aktsioone ning teenides kaasa praktiliselt. Mitmel misjoninädalal oli vabatahtlikel võimalus osa võtta tegevustest, mis edendasid kogukonna üldist heaolu. Külastused laste- ja vanadekodudesse, sotsiaalmajadesse ja haiglatesse võimaldasid näidata üles rohkem hoolivust kaasinimeste suhtes ning muutuda ühiskonnas kannatavate inimeste suhtes avatumaks ja analüüsida läbi kogetu oma isiklikku elu.
Programmiliselt hõlmasid misjoninädalad erinevaid evangeliseerimise mudeleid, tehes seda läbi tunnistamise, muusika, pantomiimi, teenimise vms.
Mõju vabatahtlikule
Misjoninädalate vaimulikku mõju vabatahtlikele analüüsisin läbi ankeetküsimustike. 74-st laekunud ankeedist oli vastanuid kõigist 19 misjoninädalast ja kahest aastavahetuse misjonilaagrist.
Uurimuse tulemustest selgus, et misjoninädalale minnes olid vabatahtlike ootused seotud eelkõige oma vaimuliku elu paremaks muutmisega. Pärast nädalaid olid ootused muutunud ja sooviti rohkem kohtuda mittekristlastega ning jagada neile Jumala armastust ja kaastunnet (vt joonis). Sellest järeldasin, et nädalal osalemine tugevdab usulist identiteeti ning muudab noori avatumaks ja hoolivamaks kaasinimeste suhtes.
Vastanute ootused enne ja pärast misjoninädalal osalemist.
1. Tunnen kaastunnet inimeste vastu, kes pole päästetud
2. Tahaksin saada Jumalale lähemale
3. Tahaksin tunnistada oma usku
4. Tahaksin kohtuda kristlastega
5. Tahaksin saada uusi usulisi kogemusi
6. Tahaksin kohtuda "teistsuguste" inimestega
7. Tahaksin teha midagi uut
8. Muu
9. Tuleksin vaid kohusetundest
Üllatavalt suur hulk vastanutest (86%) leidis endale uusi sõpru nii erinevatest konfessioonidest, kogudustest kui ka mittekristlaste seast ning ligi 77% tunnistas, et nende teiste inimeste jumalapildi nägemine avardus. Sellest järeldasin, et osalejatel oli võimalus misjoninädalatel suhelda erinevate inimestega ja oldi valmis kokku puutuma "teistsuguste" arusaamade ja negatiivsete kogemustega.
Ligi 90%-l vastanutest oli võimalus tunnistada oma usku ja jagada oma maailmapilti. Vastanud ise hindasid kaasalöömist vaimuliku arengu (79%) ja küpsemaks saamise (85%) mõistes positiivseks ning samuti tunnistasid paljud (93%), et osavõtmine muutis nende isiklikku suhet Jumalaga lähedasemaks.
Uurimusest selgus, et osalemine võimaldas vabatahtlikel teha midagi uut, mida ta varem teinud ei olnud, ning paljud vastanutest (74 %) on seda kogemust saanud kasutada ka hiljem oma elus. Sellest järeldasin, et misjonädalal oli võimalus areneda nii praktilistes oskustes kui ka vaimulikes tegevustes.
Tegevustena, mis kujundasid vaimulikku arengut kõige enam, toodi vastajate poolt välja palve, osadus ja tunnistamine. Uurimusest selgus, et suhet inimeste ja Jumalaga peavad misjoninädalal osalejad tähtsaks.
Lõputöö kirjutamisel sai selgeks, et misjoninädalad on kohaks, kus vabatahtlikel on läbi erinevate tegevuste ja teiste inimestega kohtudes võimalik vaimulikult areneda ning muutuda küpsemaks. Kuigi siiani on olnud misjoninädalate korraldamise fookuseks uute inimeste Kristuse juurde toomine, siis minu tööst selgus, et vabatahtlikud saavad seal ka ise õnnistuste osaliseks. Nii teen ettepaneku, et misjoninädalaid ja -laagreid tuleks korraldada regulaarselt ning kaasata tulevikus sellesse kõiki Eesti EKB Liidu kogudusi. Misjonitöö kaudu saavad kogudused juurde uusi innustunud töötegijaid ja hea sõnum võib levida uue hooga üle Eestimaa.
