09/2015
Helina Voogne (Bosnia), Matt Edminster (Kosovo)
Balkanimaade külastajale ei jää märkamata selle regiooni sügav etniline pinge: antiikne kahur Bosnia linnas on pööratud vastasoleval mäenõlval asuva Serbia küla poole ja Serbia ortodoksi klooster kaitseb oma müüre žilett-terava okastraadiga albaanlastest vandaalide eest. See maa ja selle rahvad kannavad sügavaid arme hõõguvast konfliktist. Kuidas saaks lepitussõna Jeesusest Kristusest leida sellises keskkonnas head pinnast?
Eesti misjonär Jael Puusaag Bosnias ning Daily ja Dejan Adam Kosovos on pühendunud sellele küsimusele vastuste pakkumisele.
Sellel suvel oli meie vendluse 21 noorel privileeg olla 12 päeva misjoniteekonnal Balkanil: õppida sealsest kultuurist, teenida ja julgustada inimesi ning tugevdada oma pühendumist misjonaalsele teenimisele.
Bosnia meeskond tegutses Jael Puusaagi kõrval tema koguduses Bihacis ja ka organistatsiooni Noored Missiooniga baasis Banja Luka's. Neil oli suurepärane võimalus suhelda kohalikega, toetada väikeseid usklike gruppe ja korraldada „Eesti õhtu". Toivo Perend (Tartu TELK kogudus) tõdes: „Bosnia vähesed kristlased riskivad oma sõprade või perega kontakti kaotamisega lihtsalt selle pärast, et nad on leidnud Tõe. Ja ma imetlen neid julgeid seal!" Samas leidis meeskond sealt avatust ja valmisolekut rääkida usu tähtsusest. Merilyn Mõttus (Tartu 3D kogudus): „Üks meie grupikaaslane sai jagada kohalikele noortele isiklikku tunnistust. Rääkisime neile armastusest ja lootusest ning selgitasime, miks me siia tulime. Nad olid väga vastuvõtlikud ja ütlesid, et kõik võiks nii mõelda ja maailma näha."
Kosovo Serbia kogukonnas Gracanices on Daily ja Dejan Adam võitnud kohalike usalduse Osaduskeskusega, mis on suunatud lastele alghariduse andmisele. Meie meeskonnal kulus palju aega, et ehitada ja värvida kohalikku mänguväljakut. See rõõmsameelne teenimine oli heaks platvormiks kohalike noortega suhtlemisel. Pärast projekti lõppu kuulsime Dejani tagasisidet, et need lapsevanemad, kelle lapsed seal sageli mängivad, olid imestunud, kuidas grupp noori oli valmis veetma kaks nädalat kodust eemal ja tegema tõsist tööd, et parandada täiesti võõraste inimeste eluolu. Eduard Ülevain (Oleviste) võttis kokku oma kogemuse: „Ma sain sealt kaasa ühe vajaliku õpetussõna: ,Ära alahinda väärtust, mis peitub inimsuhetes!'"
Mitmed meeskonnaliikmed tunnistavad tagasi mõeldes, et nad said palju kogemusi, uut arusaama Jumalast ja uusi väljakutseid kasvuks. Sandra Kurs (Tartu Salem): „Jumal ei sea piire, meie seame neid, takistades oma kasvu Jumalas ja pidurdades sellega ka Jumala suuremat eesmärki. Õppisin, et Jumal saab töötada meis ja meie kaudu, kui me ainult laseme."
Külliki Tolmusk (Jõgeva): „Vahel tundsin, et ma ei saanud teha midagi, mis oleks elusid muutnud, aga sain kinnitust, et Jumal tegutseb ikka, ning seega usun, et sain olla osa tema plaanist. Minus kasvas soov vastata Jumala kutsetele ja õppida tundma ning kuulma tema häält."
Misjonikeskus on selle reisi õnnestumise eest väga tänulik. Me saime julgustada oma välismisjonäre. Meil õnnestus leida ja julgustada uut põlvkonda misjonimeelseid noori.
Jael Puusaag kommenteerib oma kogemust järgnevalt: „Mind julgustas väga juba see, et Eesti kogudused teevad koostööd ja saatsid siia ning Kosovosse misjonirühmad. Inimesed olid valmis panustama oma aega, energiat, palveid ja raha, et anda noortele misjonikogemus väljaspool oma kodumaad. Lihtsam on ju alati ise oodata külalisi, välisannetusi jne, aga selle projekti kaudu olid Eesti kogudused ise valmis panustama teistesse maadesse – ja sellega julgustama ja toetama ka meie tööd siin."
Täname kõiki toetajaid ja sponsoreid, nii siin Eestis kui ka Kanadas, kes on palves ja finantsiliselt meie selja taga seisnud. Teie investeering kannab jätkuvalt dividende! Me ootame huviga teiega kohtumisi, et siis südamest ja sügavamalt jagada oma reisikogemusi.