09/2017 
Nele Karolin Lindlo, Rakvere Karmeli kogudus
Oli 28. juuli hommik. Autotäis eestlasi asus sõitma Läti poole, et kohtuda ülejäänud meeskonnaga ja alustada üht vägevat teekonda – misjoniseiklust Gruusiasse. Lisaks viiele eestlasele olid valmis teele asuma ka kuus lätlast ja üks brasiillanna. Meie meeskond oli tõeliselt õnnistatud erinevate andide ja oskustega, mis hiljem kõik ainult kasuks tulid.
Mida me ootasime ja näha lootsime? Meile veel kogematut kultuuri, muudetud elusid ja Jumalat, kes teeb tööd meie läbi ja meie endi sees. Peagi leidsime end täpselt selle kõige keskelt, olles osa suurest Jumala tööst.
Läksime Gruusiasse teadmisega, et meie esimeseks ülesandeks on korraldada lastele inglise keele laager. Samas ei osanud me end selleks eriliselt ette valmistada ja küsimusi oli rohkem kui vastuseid. Teadsime, et oodata on umbes 30 noort. Kuid kui vanad nad on? Milline on nende keeleoskus? Millise usulise taustaga perekondadest nad pärit on? See kõik pidi selguma alles laagri esimesel päeval. Nii juhtuski – laagrisse jõudis kokku 47 noort, keskmise vanusega 12, enamus neist nõrga inglise keele oskusega. Läbi selliste olukordade paistab Jumala armu suurus eriti hästi välja. See oli uskumatu, kuidas keelebarjäär ei saanud takistuseks, sest Jumala armastus ei vaja alati sõnu. Isegi need, kes ei osanud sõnagi inglise keelt rääkida, jooksid laagri lõpuks säravata silmadega meid kallistama ja meiega koos pilte tegema. Neli sisutihedat päeva möödusid, kuulates lugusid Jeesusest, lauldes ülistuslaule, õppides inglise keelt, mängides koos sportmänge, meisterdades. Lisaks sellele õppis meie meeskond tundma nende kultuuri läbi Gruusia söögi ja rahvatantsude, mis said osaks meie igas päevas. Laager lõppes millegi võrratuga – 14 noort andis oma elu Jeesusele! See oligi ju see, mida Gruusias näha lootsime! 
Peale laagri lõppu ootasid meid veidi rahulikumad, kuid siiski niivõrd erilised ajad. Saime teenida erinevates kogudustes, jagades tunnistusi oma eludest. Nägime ja kuulsime lugusid kristlaste hetkeolukorrast Gruusias ja nende tulevikuplaanidest, ikka selleks, et Jeesuse nimi võiks selle rahva südametes suurema tähenduse võita. Muidugi kogesime selle kõige keskel suvist kuumust ja seda, kui imekauni riigiga on tegemist. Nägime, et usume tõepoolest üht vägevat Jumalat, kes on seesama nii Eestis kui ka Gruusias.
Meie kõigi sees sai midagi läbi selle aja muudetud ja paljud meist igatsevad võimalust Gruusiasse tagasi minna ning sealsesse töösse veelgi panustada. Kuni see võimalus taas kord tuleb, saame palvetada nende noorte eest, kes andsid oma elu Jeesusele, et nad koos kohaliku kogudusega võiksid sellel teel püsida ja usus kasvada. Saame palvetada sealsete baptistikoguduste ja nende misjonäride eest. Palvetada, et Jumal jätkaks sel maal suurt tööd, mida ta on tegemas.
