Eestlaste misjonirajad laias maailmas

01/2018 13 ungerfam
Helina Voogne, EKB Liidu misjonisekretär

Viive Palias-Medri kirjeldab viimases TEBK välismisjoni toimkonna väljaandes Misjonipõldudel, kuidas 1944. aasta sügisel põgenes hulk Eesti usklikke läbi Rootsi ja Saksamaa Kanadasse, Ameerikasse ja Austraaliasse. Peagi sai Toronto eestlaste suurimaks keskuseks vabas maailmas ja rajati Toronto Eesti Baptisti Kogudus. Üsna kohe alustati ka misjonäride toetamisega, mida abipastor Hillar Palias julgustas lausega: „Kasutame meile antud võimalust.” Koguduses asutatud välismisjoni toimkond pidas järjekindlalt misjoniteemalisi koosolekuid, tutvustas eesti misjonäre ja nende vajadusi ning alustas toetusgrupi tööga.

Toetatavad misjonärid tegutsesid praktiliselt üle kogu maailma – näiteks Valdemar Teksel asutas lastekodusid ja koole Argentiinas ja Paraguays. Elvine ja Valter Kimberg töötasid Lõuna-Aafrikas suulude keskel ja rajasid seal kogudusi, lasid ehitada 18 kirikut ja töötasid tuhandete laste ja vangidega. Esther Sirotkin töötas misjonärina Egiptuses ja Eritreas. Esther oli oma hariduselt meditsiinitöötaja ja omandades kohalikud keeled väga kiiresti. Tema töö oli õnnistusrikas – haiged said ravi lähemast ja kaugemast ümbruskonnast ning tekkis vajadus kiriku ehitamiseks. See valmis 1979. aastal. Peamine toetus ehituseks tuli TEBK kaudu. Äsja EKB Liidu kogudustesse jõudnud infoleht Misjonipõldudel NR83 annab sellest suurest tööst kauni ülevaate.

Eesti taasiseseisvudes avanes võimalus toetada kodumaa noori misjonäre juba nende ettevalmistusest alates. Toetust on saanud Evelyn Apinis perega (Läti), Daily Adam perega (Kosovo), Tõnis Roosimaa perega (Hiina), Egon Sarv perega (Indoneesia), Toivo Perend (Sambia) ja peale piiblikooli misjonipõllule siirdunud Külvi Unger perega (Wycliffe'i piiblitõlkijad) ning Jael Puusaag (Bosnia).13 kosovos

Siinkirjutajal on võimalus olnud tänu Torontost tulnud abile mitmetele noorterühmadele misjonikogemuse andmine. 2015. aastast alates on eesti rühmad käinud misjonitööd proovimas Bosnias, Kosovos, Leedus ja Gruusias.
2016. aastal Leedus misjonireisil käinud Marit kirjutas hiljem: „Ma tahan südamest tänada neid inimesi, kes tegid Leedu misjonireisi mulle ja mu kaaslastele võimalikuks. See reis oli hea võimalus teenida Jumalat läbi erinevate viiside. Me korraldasime koosolekuid, jagasime julgustavaid sõnumeid Jumalalt, palvetasime inimeste vajaduste eest ja ülistasime Teda koos erinevatest rahvustest inimestega. Samuti aitas meie rühm teha programmi noortelaagris. Võisime olla valguseks noortele, kes veel ei tundnud Jumalat. See misjonireis oli minu jaoks kinnitus Jumalalt, et Ta on mind juhtimas läbikatsumisele. Samuti kogesin ma palveväge. Meie rühma koosolekud, igal hommikul ja õhtul ning eriti ka enne reisi, olid vaimselt väga ülesehitavad. Jumal andis mulle ja teistele rühmaliikmetele julgust astuda välja, palvetada kõva häälega teiste inimeste eest ja jagada tunnistusi sellest, kuidas Jumal on meie elusid muutnud. Ma usun, et Jumal jätkab oma head tööd meie kõikide sees. Ma olen väga tänulik iga palve ja kogu rahalise toetuse eest. Üheskoos võisime üles näidata Jumala armastust ja olla positiivseks mõjuks nii paljude Leedu inimeste elus.”

Inimeste arv, kes pole kunagi kuulnud Jeesusest, on viimase 30 aasta jooksul kahjuks suurenenud. Võtkem seda aga mitte kui heidutust, vaid kui julgustust – maailmas on ruumi veel paljudele Eesti misjonäridele ja nende ustavatele toetajatele, palvetagala pakkujatele ning lühiajalistes misjoniprojektides osalejatele.

Meie tänu on tohutu kogu selle suure abi eest, mis tänu TEBK välismisjoni toimkonnale üle maailma laiali on läinud. Nüüd on aeg siin Eestimaal teatepulk üle võtta ja kasutada meile antud võimalusi!