5/2009 Innar Kruglov, Tartu Kristlik Risttee kogudus
Paljudel meist on kindlasti sõpru, keda oleme kutsunud pühapäeva hommikul kirikusse, kuid oleme saanud neilt eitava vastuse. Ettekäändeks tuuakse tavaliselt see, et ei saada nii vara hommikul maast lahti või siis öeldakse: "Mulle just see päev ei sobi!" või siis: "Ma pole selline kirikuskäija tüüp."
Just seetõttu alustas Tartu Kristlik Risttee Kogudus jumalateenistuste pidamist ka laupäeva õhtuti. Need teenistused erinevad pühapäevasest eelkõige keskkonna poolest. Toimumispaigaks on Tartu Ülikooli kohvik. Sealne miljöö on hubasem, intiimsem ja vabam kui pühapäeva hommikuti. Kindlasti on sinna palju lihtsam kutsuda oma mittekristlastest sõpru, sest teenistus toimub ju ikkagi kohvikus. Seega ei teki neil inimestel tunnet, et nad oleksid kuhugi igavasse ja kõvasse kirikupinki sattunud. Selle asemel on neil võimalus oma sõpradega mõnusasti aega veeta, kohvi juua ja jutluse teemal ka kaasa vestelda.
Laupäevase ja pühapäevase jumalateenistuse jutluseteema on täpselt sama, kuid nad erinevad vormilt. Nimelt kohvikuteenistusel peab jutlustaja kohaloleva rahvaga pigem dialoogi, küsides neilt küsimusi. Kogudusena oleme näinud, et selline jutlustamise vorm on väga hästi toimiv, kuna see annab võimaluse inimestel väljendada oma mõtteid ja suhtumisi antud teemasse. Samuti on see hea platvorm suhete loomiseks. Seega aitab see vältida, et mittekristlased või "uued näod" tunneks end ebamugavalt või võõrana.
Laupäevastel kohvikuteenistustel kasutame ka teistmoodi muusikat. Muusikastiil on valitud pigem rahulikum ja vaiksem, et tekitada hubasemat atmosfääri ja valmistada parem platvorm suhtlemiseks.
Väga positiivne on see, et laupäeval saavad teenistusel osaleda ka need inimesed, kes pühapäeval on hõivatud koguduses mingite kohustustega. Näiteks saavad laupäeval meie keskel olla ka lastetöötegijad, kes pühapäevase teenistuse ajal tegelevad laste õpetamisega.
Kogudusena rõhutame seda, et meie inimesed peaksid elama oma elu, investeerides oma veel-mitte-kristlastest sõpradesse ja tuttavatesse, sest kuidas muidu nad leiavad tee Jumala juurde. See ajendabki meid otsima uusi mooduseid ja viise inimesteni jõudmiseks. Kuidas saan mina kui kristlane elada misjonärina just seal, kuhu Jumal on mu praegu asetanud? Kuidas saame kogudusena jõuda nendeni, kes ei tunne Kristust? Need on küsimused, mida peaks enda käest küsima iga kristlane ja iga kogudus.
Julgustame iga kogudust proovima uusi asju, et jõuda inimesteni, sest kristliku koguduse töös on kaalul rohkem kui elu ja surm. Kaalukausil on igavene elu.
Laupäevaseid teenistusi korraldame esialgu kuus nädalat ja vaatame, mis viljad sellel on. Kui see on Jumala tahe, siis teeme neid ka edaspidi. Tahame, et ka meie süda oleks kadunute juures nõnda nagu meie Taevasel Isal.
