Detsember 2020 
Daily Adam, misjonär Kosovos
Jõulud Kosovos on tavaliselt vähemärgatavad. Vähemalt need, mida peetakse detsembri lõpus. Ilm on siis tavaliselt külm, udune ja sünge. Tänavatele pole veel tulesid välja pandud.
Kuna enamus rahvastikust (90%) on moslemid, peetakse suurt pidu aastavahetusel. Kuused, tuled ja kaunistused tulevad peale jõule ja enne aastalõppu. Poodides on küll kogu pühadekraam juba varakult lettidel, eriti suurtes linnades.
Katoliiklased ja evangeelsed kogudused kogunevad jõuluõhtul või jõulupäeva hommikul. Peale jumalateenistust minnakse restoranidesse ning peetakse suurt pidu koos kirikurahvaga. Siinsetel kristlastel ei ole tavaliselt kodus kristlikku peret, kellega Jeesuse sündimist tähistada. Nii tehakse seda siis koguduseperega. Need peod on ikka tantsu ja lauluga, aga mitte selliste jõululauludega, nagu meie oleme harjunud. Siinsetel inimestel on omad laulud.
Kuna selline pidutsemine on meile võõras, oleme jõulupühadel koos kas oma meeskonna või lihtsalt perega. Olen üritanud pühitseda jõule nii, nagu minu lapsepõlves ja Eestis tavaliselt peetakse: on evangeeliumi lugemine ja jõululoo rääkimine, pidulik jõululaud, kingitused, laulame ühiselt jõululaule.
Kohalikus kirikus on jõuluteenistus, mis lõpeb protsessiooniga ümber kiriku, ja sellele järgneb kirikuaias suur lõkketuli.
Serbia kogukonnas elades saame tähistada jõule nendega koos veel teist korda. Serblased on siin kõik õigeusklikud ja nende jõulud on 6. jaanuaril. Kohalikud hakkavad tavaliselt 40 päeva enne jõule paastuma, et Päästja sünniks valmistuda. Seetõttu ei saa me naabreid endale külla kutsuda, et meie kombeid tutvustada. Nemad söövad siis väga vähe ja ainult paastutoitu ning ei saa pidutseda. Õigeusu jõuludeks tuuakse koju suur kuivanud tammepuu. See kaunistatakse või pannakse lihtsalt maja seina äärde. Kohalikus kirikus on jõuluteenistus, mis lõpeb protsessiooniga ümber kirikuhoone. Sellele järgneb kirikuaias suur lõkketuli, kuhu viiakse tammeoksi. Inimesed tähistavad ja söövad kogu öö ning tulistavad aupauke – see on üks tõeliselt rõkkav pidu. Kingitusi tehakse lastele ja kui kellelegi külla minnakse, antakse külalistele (lastele) kaasa sokke, pidžaamasid või aluspesu ning kott puuviljade ja pähklitega. Mehed käivad mööda tänavaid, mängivad puhkpille ja lehvitavad Serbia lippu.
Nii olemegi viimased 10 aastat pidanud jõule kaks korda igal aastal. Kõigepealt eestipäraselt ning vaikselt pere ja välismaalastega, kui neid on, ning 6. jaanuaril koos kõigi kohalike ja nende kommetega. Mõlemad jõulud on olnud toredad ja meeldejäävad ning õpetanud meile palju inimestest, tavadest ja naabrite heldusest.
