9/2009 Stella Polikarpus, Avispea vabakogudus
Otepää Evangeelse Vabakoguduse „Palverändur" 110. aastapäeva (9. august) eel toimus nädalane misjonilaager. Pärna tn 15 uude kirikuhoonesse saabus noori üle Eesti. Rõõmupäevade märksõnad olid palve, osadus ja vaimulik kasv. Jumal võidis oma ligioluga igat tiimiliiget ja tõi üksmeele.
Nädala esimesed päevad möödusid linnas palvejalutuskäike ja Pühajärve ääres rannamisjonit tehes ning Kodijärve hooldekodu külastades. Uurisime ka üheskoos Piiblit ja ülistasime Jumalat igal õhtul.
Neljapäeval algas programmiline osa, kuhu eelnevalt oli inimesi kutsutud. Maastikumängus tehti erinevates kohtades vaimuliku sõnumiga fotosid, mis kajastasid väärtusi nagu usk, lootus jt. Õhtul jagas rõõmusõnumit Allar Känd ja ülistust juhtis Margit Prantsus. Jumal näitas oma suurust ja headust ning valas oma Püha Vaimu välja tiimi ja koguduseliikmete peale. Päeva lõpus vaadati öökinos vaimuliku sõnumiga filmi „Võitlus Hiiglastega". Neljapäevast algas ka palvekett, kus igal päevatunnil olid kaks inimest palvetamas inimeste, piirkonna ja ürituse eest.
Reedene misjonikohvik tutvustas misjonäride elu. Katja Hueve ja Hannu ning Liliann Keskinen jagasid oma kogemusi välismisjonis, seejärel vaadati filmi „Teekond tundmatusse". Paljud noored said sellest indu kuulutustöö tegemiseks.
Laupäev oli Perepäev, mis toimus kiriku aias ja kus esines ansambel Valge Vene ja noored jagasid tunnistusi. Toimusid õpikojad, grilliti ja tehti üheskoos vahvaid mänge, mille läbi sai üksteistki rohkem tundma õppida. Päeva läbi jõudis inimesteni sõnum, et perekond on väärtus ja ilma Jumalata ei ole perekonna üle seda õnnistust, mida pakub üksnes Jumal. Kindlasti on Jumala perekond parim perekond.
Kiirelt möödunud nädala lõpetas pidulik koguduse 110. aastapäevale pühendatud jumalateenistus, kus osales palju külalisi.
Jumal tegi tööd nii noore misjonitiimi kui ka koguduse liikmete elus ning nädalast julgustatud inimesed asusid rõõmsatena teele, teades, et Otepääl palutud palved saavad vastatud Jumala tahtele ja ajale vastavalt.
Nüüd on aeg see rõõmupäevade rõõmusõnum viia kõikjale üle Eesti.
Tunnistusi laagrist
Mulle jäi kõige eredamalt meelde laagris valitsenud kodune tunne ja tegutsemine ühise eesmärgi nimel. Õppisin, et isegi kui me ei tea, mis järgmisena me elus võib ette tulla, on Jumal alati me kõrval ja toetab meid. (Egle Metsis 19, Kehra Kogudus)
Palveelu sai ennenägematut indu juurde ja Eike Vellendi töö meiega ülistuse alal oli midagi võrratut. Jumal näitas mulle, et hoian tugevasti minevikust kinni ja ei tahagi sellest koormast vabaneda. Tema abiga julgesin enda jaoks ebameeldivatele asjadele silma vaadata ja kogesin Jumala abi Kristuse nimel paludes. (Joel Pulk 37, EELK Pauluse kogudus)
Pärast õhtust teenistust läksime linna rõõmusõnumit jagama. Seepeale tuli üks inimene kirikusse hambavalule leevendust saama. Palvetasime tema eest ja mees sai eriliselt puudutatud ja ütles, et "hakka või uskuma, et Jumal on olemas!"
Väga hea oli väljasõit Tõravere observatooriumi, kus oli võimalus kuulda täheteadusest, meie galaktikast ja kosmosest, mida Jumal on nii imeliselt loonud. (Lennard Oper 24, Valguse Tee vabakogudus)
Palvejalutuskäikudel saime kokku inimestega, kes otsisid Jumalat ning kutsusid tiimiliikmeid külla. Igal õhtul tehti üksteise eest eespalvet ja õnnistati üksteist (nn "kuum tool"). Aeg läks pideva palve ja Jumala otsimise saatel. Ühel õhtul pärast öökino jäime juttu ajama Erviniga, kes sai laagri jooksul päästetud. Ta küsis minu arvamust ühe asja kohta ja ma vastasin Piibli kirjakoha abil. Oli eriline näha, kuidas Jumala Sõna mõjus: ta silmades olid nagu leegid, kui ta kuulis seda ja kahetses pattu. Soovitasin tal isiklikult omaette Jumalalt andeks paluda ja ta läks ära koju. See tegi väga alandlikuks, et mul oli au näha Jumalat inimese südames tegutsemas. Ma ei tea, kas Ervin palvetas või mitte, aga järgmisel päeval oli ta kuidagi teistsugune. (Kert Trik 24, Rapla vabakogudus)
Eriline oli näha, kuidas Jumal liitis oma läheduse, armastuse ja üksmeele kaudu 20 erinevat noort inimest üheks. See oli minu jaoks ime. Kogesin isiklikult, kuidas Jumal andis armastust erinevate inimeste vastu.
Sain seesmiselt üles ehitatud ning uue innustuse isiklikus osaduseks Jumalaga, samuti kogesin, kuidas Jumal tahab anda meile vaimuande. Meil tuleb ainult kogu südamest igatseda ja küsida Jumala käest. Samuti sain väga kinnitatud oma kutsumise osas.
Väga julgustav oli tunda, kuidas meil on üks Isa taevas ja üks Vaim, kes meid juhib. Kui kellelegi pandi midagi südamesse, siis tavaliselt oli sama asi mitmel inimesel südames. (Eike Vellend 26, Oleviste kogudus)
