Otsing

Aprill 2022 21 joosep tammo
Joosep Tammo, EKB Liidu vanematekogu esimees

Te peate olema minu tunnistajad Jeruusalemmas ja kogu Juuda- ja Samaariamaal ning ilmamaa äärteni (Ap 1:8).
Mina olen üles kasvanud möödunud sajandi viiekümnendate aastate Põhja-Eesti maakoguduses, kus oli laulukoor, nädalasisesed palve- ja piiblitunnid. Pühapäeval oli palvela pilgeni rahvast täis. Seda kõike hoolimata asjaolust, et kolmandik kogudusest oli 1944. aasta sügisel põgenenud Rootsi ja paljud sealt edasi Kanadasse. Oli nõukogude aeg, maal valitses kolhoosikord.
Kuuekümnendate algul asus meie pere elama linna, sest isa kutsuti Pärnu Immaanueli Baptisti Koguduse pastoriks. 1953. aastal võttis riik ära Pärnu Evangeeliumi Kristlaste Saalemi Vabakoguduse palvela. Kaks kogudust ühinesid ja teenisid nüüd palvelas, kuhu mahtus 160 inimest, aga liikmeid oli üle 400. Pühapäeva hommikustel ja õhtustel teenistustel oli raske leida istekohta. Alati oli püstiseisjaid. Paljud tulijad olid pärit maalt. Kogudus pakkus neile turvalist keskkonda linnaellu sisseelamiseks. Tänu sellele linnakogudused kasvasid.
Tänaseks asub enamus Eesti elanikkonnast linnades või linnalähedastes asulates. Vahet tuleb teha linnastumisel ja linnalikul elulaadil või linlikustumisel. Linnastumine on kirjeldatav linnade laienemisega seotud arvuliste näitajatega. Linlikustumine tähendab „sotsiaalseid ja kultuurilisi nähtusi“, mis tekivad linnaruumis ja kehastavad selle ruumi vaimsust. Piirid maa- ja linnaelu vahel hägustuvad. Peab ütlema, et maaelu pole kunagi olnud nii „linlik“ kui täna. Põhjuseks on, et paljud noored perekonnad kolivad maale, tuues siia kaasa ka linnaliku elulaadi. Sellele aitab kaasa mobiilsuse kasv ja digitaliseerumine.

Me vajame kontekstuaalset ja kasutajasõbralikku pastoraalset teenimist.

Linnaliku elulaadi tunnused
Linnalikku elulaadi võib kirjeldada viie tunnusega.
1. Paljusus ja heterogeensus. Tänu digitaliseerimisele on inimestele kättesaadavad kõikvõimalikud maailmavaated ja elukäsitlused. Kristlik kogudus on vaid üks paljudest tegijatest. Siin on teatrid, klubid, erinevad huvialaringid ja organisatsioonid. Kõik nad pakuvad tegevust ja ajaviidet. Kui maal on palvela või kirik veel kuidagi nähtav, siis linnas on kogudused üha enam kogu kireva elu äärealadele tõrjutud.
Kaasaegse sotsioloogia rajaja Émile Durkheim (1858–1917) märkas, et linnalik elustiil tõrjub kõike, mis pärineb minevikust, sealjuures eriti traditsioone. Ta tegi järelduse, et kiriklik elu ja linlik elulaad ei ole teineteisega ühildatavad. Tegelikult see päris nii ei läinud. Küll aga kujunes urbaniseerumine kristlikele kogudustele 20. ja 21. sajandil tõsiseks väljakutseks.
2. Mobiilsus ja kiirus. Inimesed on tänapäeval mobiilsed kahel viisil. Nad võivad muuta pikemaks ajaks oma elukohta. Näiteks seoses õpingutega Tartus või Tallinnas. Kuid nad võivad elukohta vahetada ka lühiajaliselt, käies auto või isegi lennukiga naaberlinnas või -riigis tööl. Suurt mobiilsust eeldab ka Suur-Tallinna või Tartu äärealadel elamine. Koos sellega tekkis möödunud sajandil üha rohkem nn „mitte kohti“, millel puudub oma identiteet. Keegi ei seo nendega oma elulugu. Sellisteks paikadeks on lennu-, raudtee- ja bensiinijaamad.
Koos mobiilsuse kasvuga suureneb elukiirus ka üldiselt. Nõukogude ajal oli usklikel aega piibli- ja palvetundideks ning keskööni kestvateks kooriharjutusteks. Nüüd on lihtsalt kiire. Keegi on aja ära varastanud. Üksikinimestena tajume kiirust nii segava kui rikastava asjaoluna.
3. Esteetika. Kaasaegne elulaad pakub rohkelt nii materiaalseid kui vaimseid teenuseid. Küllusega kaasneb muidugi ka konkurents. Oma kaubaga tuleb kuidagi teiste hulgast silma paista, pakutav eriliseks ja kordumatuks disainida. Koos sellega kasvavad kulud reklaamile ja turundusele.
4. Individuaalse eneseteostuse püüdlus. Sellele reageerib ka turg. Üha enam kaupu on disainitud vastavalt individuaalsetele vajadustele. Näitena võiks tuua kiirtoiduketi Subway, kus inimene ise koostab oma leivapealse või sisu. Müsli pakub koostisosade miljoneid kombinatsioone. Moefirmad reklaamivad end loosungiga: „Sinu stiil. Sinu tee“.
5. Digitaalsus. Uued meediavahendid ahvatlevad kõiki. 2019. aastal oli pea igal noorel internetiühendus, võrgus oldi keskmiselt 3,7 tundi ööpäevas. Eriti armastatud olid sotsiaalsed võrgustikud, nagu Instagram, TikTok ja Facebook. Peamiseks motivatsiooniks oli soov kuuluda kellegagi kokku ja hirm kaotada side oma eakaaslastega.

Evangeelium linnalikus keskkonnas 22 2015 tartu
Milliseid järeldusi võiks eelöeldust teha ajakohase evangeelse töö jaoks linnalikus keskkonnas? Ka koguduse elu peaks olema mitmekülge, mobiilne, esteetiline, individuaalsusi arvestav ja digitaalne.
Kogudus, kes võtab mitmekülgsust tõsiselt ja seda arendab, läheneb aktiivselt erinevatele gruppidele ja isikutele. Ta pakub neile atraktiivseid võimalusi ‒ ja seda mitte ainult tarbimise, vaid ka kaasategutsemise osas. Uusi inimesi kaasatakse otsustusprotsessidesse ja delegeeritakse neile vastutust. Sageli väljendame oma kogudustes mõtet, et me tahaksime jõuda kõigi inimesteni. Aga kas me tegelikult seda ka tahame?
Need küsimused viivad paratamatult individuaalse lähenemise valdkonda. Kogudus on pakkunud enamasti üldist ja ühetaolist pastoraalset lähenemist. Pühapäevane jumalateenistus, pastori kõnetund, piiblitund ja palvetund. Aga mis juhtuks, kui me kogudusena kirjutaksime oma lipule sõnumi: „Sinu usk. Sinu tee“? Tegelikult peaks just see olema eesmärk. Me vajame „mitmekesisuse tugevdajaid“. Me vajame kontekstuaalset ja kasutajasõbralikku pastoraalset teenimist.
Mobiilsuse valdkonnas on kogudus kutsutud osalema ühiskondlikus liikuvuses. Meil on vaja jõuda kogukonna elu erinevatesse kohtadesse, mitte lihtsalt paljudesse „kohtadesse“. Kohalolu ei tähenda lihtsalt kohalolu, vaid ka nähtavust ja tähelepanelikku pilku inimeste vajaduste suhtes.
Kogudus on linnalikus keskkonnas üks paljudest, kes püüab midagi pakkuda. Seetõttu on oluline, et see, mida pakume, vastaks ka kaasaegsele disainile. Esimeseks eesmärgiks peaks olema: mitte paista silma negatiivselt. Räämas palvela ja luitunud teadetetahvel ei ole hea tunnistus meie usust. Teine eesmärk peaks olema võime luua ise uusi, teistest paremaid suundi. Esteetika ei ole seejuures omaette eesmärk, vaid teenib evangeeliumi kuulutust keset kaasaegset maailma.
Lõpuks on kindlasti ka digitaliseeritus oluline kvaliteeditunnus urbaniseerunud keskkonnas. Täna kehtib lause: Mida ei olnud Facebookis või Instagramis, seda ei toimunud. See võib juhtuda kogudusega, kes sotsiaalmeediast kõrvale hoiab. Meil võib olla vägagi sisukas koguduslik töö, aga seda pole lihtsalt paljude inimeste jaoks olemas.

Meil on vaja jõuda erinevatesse kogukonna-elu kohtadesse, mitte lihtsalt paljudesse „kohtadesse“.

Praktilisi samme linna keskkonnas
Kui võimalik, avada koguduse kohvik, mis kujuneks evangeelse töö keskpaigaks. Või jääda hoopis liikuvaks ja mitte siduda end üheainsa ruumiga, vaid kasutada erinevaid võimalusi, mida linna keskkonnas võib leida. Näiteks panna välja oma programm linnapäevadel, Alfa-kursused eri paigus ja noorte teenistused ühiskondlikes ruumides.
Esteetilisest küljest võiks kaaluda reklaamtahvlite ühtset kujundust antud linnas ühe liidu kogudustele. Või flaieri-seeriad, mida on kerge erinevatel üritustel kasutada. Usku tutvustavad brošüürid naistele ja meestele, noortele ja vanadele.

Misjonitöö visioonid ja väljavaated linnalikus keskkonnas
Usun, et kogudustes on palju häid algatusi ja kogemusi. Vajalik oleks neid tutvustada ja värskendada. See, mida me oma evangeelses töös ikka ja jälle näeme, on teatud järeleaimamine. Me kopeerime midagi, mis meile tundub hea olevat. Kuid me peame neid eeskujusid vastavalt kohalikele oludele edasi arendama. Peljata ei tohiks ka uute teede otsimist.
Kõike seda arvestades võib tekkida tõeliselt „linnaliku näoga“ kogudusi. Kogudusi, mis ei peida end agulisse, vaid kujunevad ühiskonna elu normaalseks osaks, haputaignaks, mis paneb elu linnas kerkima. Ratast ei ole vaja siiski uuesti leiutada. Maailmas on palju edukaid linnakogudusi, kellel on häid kogemusi evangeeliumi kuulutamisel oma keskkonnas.
Linn on nagu laboratoorium, kus sünnivad kogudusliku elu uued vormid. Kuid koguduseelu põhielemendid on nelipühapäevast alates ikka needsamad: Aga nemad püsisid apostlite õpetuses ja osaduses, leivamurdmises ja palvetes… kõik usklikud olid üheskoos ja kõik oli neil ühine (Ap 2:43j).

Uudised

2022-5-august

31 August 2022
2022-5-august

SISUKORD Tuhanded noored ütlesid jah misjonile Katre KotiesenSõbralt Sõbrale kutsub vabatahtlikuks Miikael Johan Tamm Mis lood need on, mida te omavahel veeretate? Ermo Jürma Herman Mäemets – õpetaja ja karjane Margus...

Tuhanded noored ütlesid jah misjonile

31 August 2022
Tuhanded noored ütlesid jah misjonile

August 2022 Katre Kotiesen, Rakvere Karmeli kogudus 25. juunil toimus Oslos Telenor Arenal võimas kristlik noortekonverents „The Send“, kus osales ligikaudu 10 000 inimest üle maailma. Kolmandat korda (2019 USA-s 58...

Sõbralt Sõbrale kutsub vabatahtlikuks

31 August 2022
Sõbralt Sõbrale kutsub vabatahtlikuks

August 2022 Miikael Johan Tamm, projektijuht ja turundusassistent Kutsume kõiki huvilisi Sõbralt Sõbrale kauplustesse vabatahtlikeks! Sõbralt Sõbrale vabatahtlikud muudavad maailma oma väikeste ja suurte heategudega, pannes hoolimise ringlema. Veelgi olulisem –...

Mis lood need on, mida te omavahel veeretate?

31 August 2022
Mis lood need on, mida te omavahel veeretate?

August 2022 Ermo Jürma, Teekäija toimetaja „Kas me jõuame varsti kohale?“ Väikelaste vanemad tunnevad seda lauset ja kui nad seda kuulevad, on teada, et nüüd läheb edasisõit raskemaks. Õnnelik on see,...

Herman Mäemets – õpetaja ja karjane

31 August 2022
Herman Mäemets – õpetaja ja karjane

August 2022 Margus Mäemets, Kuressaare Siioni koguduse pastor Herman Mäemets (88) on Ridala juurtega mees. Õppinud küll õpetajaks, aga teeninud terve elu pastorina. Õpetaja oskused ja pastori selge kutse on selles...

Läkitatud lahti laskma tulevikku

31 August 2022
Läkitatud lahti laskma tulevikku

August 2022 Erki Tamm, EKB Liidu presidendi jutlus Olevistes koguduste festivalil 2022 Nõnda nagu Isa on läkitanud minu, nõnda saadan ka mina teid (Jh 20:21).Minu isapoolne vanaisa Richard Tamm oli Oleviste...

Prohvet Hesekiel: vahimehe kohustus

31 August 2022
Prohvet Hesekiel: vahimehe kohustus

August 2022 Sander Tulk, Tartu Kolgata kogudus Hesekieli raamat on ilmselt üks raskemaid lugemisi Vanas Testamendis. Kõige enam seostatakse Hesekieliga raamatu alguse suurejoonelist nägemust, lugu surnuluudest raamatu lõpupool ja üleskutset olla...

Tagantjärele mõtteid festivalist

31 August 2022

August 2022Toivo Pilli, Tartu Salemi koguduse pastor EKB koguduste festival „Kohal kogukonna heaks“ (Tallinnas 10.–12. juunil) toimus uudses formaadis. Erinevate põlvkondade kohalolek ja panus, sisukad jumalateenistused ja töötoad, kaasahaarav muusika...

EKB Liidu koguduste festival 2022

31 August 2022
EKB Liidu koguduste festival 2022

August 2022Ermo Jürma, Teekäija toimetaja EKB Liidu koguduste 1994. aastal taas alanud suvekonverentsid jäid kahel koroona-aastal vahele, osa harjuski ekraanidega. Tänavu saabus 10.–12. juunil toimunud festivalile „Kohal kogukonna heaks“ Tallinna...

Timo Lige „Väike missa“

31 August 2022
Timo Lige „Väike missa“

August 2022 Juhan Palm-Peipman, muusik Kolmainupüha esiettekanne Oleviste kirikus.Eesti üks viljakamaid ülistusmuusika loojaid on hakkama saanud ühe erilise ülesandega. Ta on kirjutanud teose nimega „Väike missa“, mis paljude inimeste jaoks ei...

Linke