Jumala armastus paneb särama!

9/2008 Agnes Böning, EKB Liidu misjonisekretär

Juba neljandat aastat viib EKB Liidu Misjonikeskus koostöös kohalike kogudustega läbi evangeelseid nädalaid Eestimaa erinevates paikades.

Hiiumaale läks misjonitiim vahetult enne suvefestivali. Koos president Meego Remmeliga külastasime Hiiumaa kogudusi, kus noored tunnistasid ja lauluga teenisid. Suvefestivali eel ja ajal jagasime Kärdlas, Jausas, Lugusel ja Käinas 2000 flaierit ning kutsusime kohalikke festivalist osa võtma. Inimestega suheldes oli võimalus neid ka praktiliselt abistada.

Näiteks kohtasime Kärdlas ühte hoovi sisenedes õuel eakat vanaprouat, kes oli väga õnnetu näoga. Talle kutset pakkuma minnes nägime ka kurbuse põhjust – tema jalge ees lamas ilus must kass, kes oli väidetavalt alles paar tundi tagasi hinge heitnud. Nüüd soovis vaevaliselt tugiraamiga liikuv vanaproua kassile aeda hauda kaevata ja matused korraldada. Mõtlesime siis koos Helinaga, et oleks hea ja õige, kui tuleme appi. Proua jäi pakkumisega rahule ning käskis meil kasvuhoonest labidas tuua. Seejärel näitas ta meile aianurgas roheliste põõsaste varjus väljavalitud hauaplatsi. Mina hakkasin siis hauakaevajaks ning Helina pakkis kassi hellalt kilekotti ning kandis loomakese oma süles viimsele teekonnale. "Kassi kere on nii kange juba – vist on ikka kauem surnud, kui kaks tundi," teatas Helina elutargalt.

Kui minu kingad olid kaevamise ajal juba üleni mulda täis saanud, sai lõpuks ka haud piisavalt sügavaks, et kass kilekotist kirstus sinna asetada. Siis hakkasime talle mulda peale ajama. Kuna me polnud kunagi varem kassi matnud, ei teadnud me täpselt, kuidas oleks viisakas ja korrektne (eriti kristlastena) kassi matused lõpetada. Üritasin püüdlikult mullast veidi kõrgemat kääbast kokku ajada, et haud ikka haua moodi välja näeks ja Helina küsis vanaproualt luba, kas ta võib hauale okstest risti meisterdada ning paar ilusamat lilleoksa murda. Proua oli lahkelt nõus. Nii me siis seisime seal kääpa juures, mida ehtisid rist ja lillekimbuke ning tundus, et midagi oleks nagu veel vaja teha. Mõtlesin, et küllap on vanaproua kassi surmast väga löödud, et ikkagi koduloom ja sõber on nüüd majast kadunud, ning otsustasin tema eest palvetada. Küsisin, et kas võin matused palvega lõpetada. Proua muheles ja ütles, et võib küll. Tänasin siis Jumalat, et ta oli prouale nii ilusa kassi sõbraks kinkinud ja palusin, et Jumal lohutaks ja õnnistaks vanaprouat ning annaks talle tervist ja usku ning rõõmu ja rahu. Pärast "aamen" ütlemist olid tal silmad märjad ja meil Helinaga hea meel, et Jumal meid just õigel ajal sinna majja juhtis. Pakkusime vanatädile nüüd uuesti festivali kutseid ja ta lubas need oma "poistele" edasi anda, kui need töölt koju tulevad.

Jausas hommikul kutseid jagades rõõmustasid mitmed juba eelmistest aastatest tuttavad: "Jälle teie siin!" Õhtul oli aga suur rõõm näha neid palvemajas priilaste laule kuulamas.

Misjonitiim aitas sööklas festivali külalistele toidu jagamisel ja koolimajas ööbijate transportimisel üritustele väljaspool Kärdlat. Villalaos toimunud teenistuste ajal täitsime "kohanäitaja" ülesandeid ning suunasime sissekäigu juurde troppi kogunenud inimesi vabadele kohtadele ja palusime noortel oma mõnusad istekohad eakamatele loovutada. Paraku kaotasime seejuures mitmete soosingu ning nii mõnigi tore usuvend või -õde ilmutas hämmastavat kangust "kohanäitajate" palvetele mitte allumisel. Meid julgustasid aga registreerimislauas istuvate õdede pilgud ja toetavad naeratused – see aitasid ülesannet lõpuni täita.

Rahvusvaheline misjonilaager "Step of Faith" koostöös Rootsi Misjonikirikuga (02.-08.08) toimus juba neljandat korda Ida-Virumaal. Göran Holmbergi eestvedamisel tulid seekord 14 rootslast, eestlasi oli 6 ja vene noori 9. Hommikuti toimusid piiblitunnid, mida viisid läbi Meego Remmel, Matt Edminster, Mogens Nielsen ja Vladimir Tśerkasskihh. Pärastlõunal osalesid noored õpikodades (ülistuskoor, draama, evangelism) ning õhtuti toimusid kontsertteenistused Kohtla-Järve, Sillamäe, Narva-Jõesuu ja Jõhvi tänavail. Jutlustasid Göran Holmberg, Leonid Reghetta, Mogens Nielsen ja Erki Tamm.

Tänu Puru Lootuse koguduse pastor Vladimir Tśerkasskihhile oli meil võimalus külastada Jõhvi vanglat. Olime esimene grupp, kes seal kontsert-jumalateenistuse läbi viis. Ida-Viru misjonilaager on meie noorte seas juba päris populaarne ja kohtade arv täitub kiiresti. Loodame, et koostöö Rootsi Misjonikiriku ja Ida-Virumaa EEKBL kogudustega jätkub.

Koostöös Pärnu Immaanueli ja Suigu Kogudusega viis Misjonikeskus 18.-24.08 Pärnumaal läbi ürituste sarja SÜDAMEST SÜDAMESSE. Maakonna südames asuvad sellised paigad nagu Suigu, Tootsi ja Tori ning Jumala südames asuvad nende paikade lapsed, noored ja täiskasvanud. Ka meie üritused olid suunatud erinevatele sihtgruppidele. Keskealistele ja eakamatele mõeldud kohvikuõhtu Suigu lasteaias, laste- ja noorteprogrammid Toris, Tori-Jõesuus ja Tootsis, ansambel Robirohi kontsert Toris valla aasal ning ansambel Karmośka (Astrid Böning ja Eike Vellend) kontsert Tori luteri kirikus ja Tori-Jõesuu hooldekodus. Nädalale panid punkti vahva perepäev Suigus (aitäh Heldurile ja Anne Aasale selle juhtimise eest!) ning Suigu koguduse hoone taasavamise aastapäevateenistus põnevate ajalooliste kaadrite ja slaididega ning piduliku kohvilauaga. Evangeelse sõnumiga teenisid kaasa Meego Remmel, Viljar Liht, Joosep Tammo, Aare Tamm, Liivi Tõnissaar, Joel Keernik, Peeter ja Lela Lõhmus.

Pärnumaa misjonitiimis olid 12 vaprat ja innukat noort ning kuigi abilisi oli üritustel väga vaja, otsustasime, et igal üritusel on kaks tiimiliiget terve selle aja palves, et hoida nii öelda taevas avatud. Ja tõepoolest, taevas oli avatud ja Jumala õnnistused ja ettehooldus igal sammul kogetavad! Nädala jooksul kogesime erilist Jumala juhtimist ja õnnistust kohalikega suhtlemisel ja Jumala armastuse jagamisel, aga ka sellistes praktilistes asjades nagu transpordiküsimuste lahenemine, rikkalikud toidulauad ja ootamatud abi(k,v)äed ning vihmapilvede kadumine vahetult enne programmi algust! Erilise jälje jättiski hinge paastuva misjonitiimiga Tori-Jõesuu psüühiliste erivajadustega inimeste hooldekodu külastamine, kus Jumala ligiolu ja armastus olid niivõrd kogetavad, et hooldekodu elanikud kuulasid meie tunniajast kontserti ja sõnumit vaikselt ja rahulikult (mis on suur ime selliste inimeste puhul) ning pärast teenistuse lõppu oli igal misjonigrupi liikmel väike grupike kohalikest ümber, kes soovisid meid puudutada, käest kinni hoida ja meile oma elust rääkida. Need, kes rääkida ei osanud või ei saanud, hoidsid lihtsalt tugevasti meie kätest kinni ja käisid igal pool kaasas. Kinkisime neile Uusi Testamente ja jagasime Teekäijaid ning saime personalilt tänutäheks värskelt küpsetatud kringli ja küllakutse tagasi tulla.

Tänan südamest kõiki, kes meid palvetes kandsid ja ürituste toimumist annetustega toetasid! Oleviste kogudus, kes andis meile oma telke. Eriline tänu misjonitiimis osalenud noortele ja nende kogudustele: Eike Vellend, Kerli Hendrikson, Johannes Vergi (Oleviste), Rael Lohu, Siiri Lohu, Kersti Lohu, Mati Lohu (Suigu), Helena Veike (Sool ja Valgus), Lev Bannikov (Pärnu Immaanuel), Marii Kuusma (Elva), Lennard Oper (Valguse Tee), Koit Pärn (EELK Avinurme), Alice Pärnits, Laura Maasalu (EKNK Pärnu), Helina Issi, Raul Issi (Lehtse Misjonikogudus), Epp Treit (Pärnu Kristlik Vabakogudus), Madis Raspel, Matt Edminster (Viimsi), Beth Schmiesing (USA), Jaanika Lobjakas (Saue Vabakogudus), Puru Lootuse koguduse noored Konstantin ja Kiril Tśerkasskihh'I juhtimisel ning Pärnu Immaanueli noored Joel Keerniku ja Viktor Bubnovi juhtimisel. Teie vaevanägemine Issandas ei ole tühine!

pilte vaata: http://picasaweb.google.com/matilohu/Misjon

http://picasaweb.google.co.uk/kerlihendrikson/MisjonipEvadPRnumaal

 

Johannes Vergi: Kui südames on misjon, on misjonitiim suurepärane koht selle rakendamiseks. Siin leiab kindlasti uusi tuttavaid ja sõpru. Lisaks saab õppida usaldust, armastust ja meeskonnatööd – asju, mis on elus väga olulised.

Marii Kuusma: See oli hea võimalus teenida Jumalat koos teiste noortega, kellel on sama eesmärk. Terve nädal täis seiklusi ja ootamatusi. Kindlasti värskendab selline laager ka suhet Jumalaga.

Helena Veike: Saab teenida teisi ning elada distsiplineeritud elu, mis kodus sageli raskusi valmistab. Mulle andis see kinnitust töötamiseks lastega. Kuigi kava oli suhteliselt tihe, nautisin ma seda aega täiega ja see nädal läks tõesti äärmiselt ruttu!

Alice Pärnits: Misjonilaagrid on hämmastavad! Tervikuna on tegemist kõige ehtsama jumalateenistusega, millega kaasneb Jumala ligiolu, palju sõpru, praktiline teenimine, uued kogemused ja mõistagi vaimulik kasv. Vahel tuleb ennast ka ületada: see ei ole alati kerge minna võõraste inimeste juurde flaiereid jagama, Jumalast rääkima või teda keset tänavat ülistama. Olen saanud palju julgustust, jõudu ja uusi oskusi. Nii et võtke Agnesega kindlasti ühendust!

Kerli Hendrikson: Seal olid eeltööd tehtud: kavad, jumalateenistused, kokkulepped inimestega, jutlustajad, ruumid. Oli lihtne kutsuda inimesi, jagada kutseid, suhelda. Programmis osalemine ei käi kellelgi üle jõu. See oli mu puhkuse viimane nädal, siiski olen ülitänulik. Lihtsalt oli nii hea. Kõik need mured ja küsimused, millega kodus silmitsi seisan, justkui hajusid. Tootsis sain palvetada koos ühe tüdrukuga päästmispalve. Me hakkasime mõlemad nutma kohe palve alguses ja tükk aega pärast seda ka. Ma pole nii ammu midagi sellist kogenud. Jeesus oli seal ja võttis seda palvet kuulda.

Koit Pärn: Misjonitiimis osalemine annab võimalusi teenida inimesi, elada välja Jumala armastust oma kaaslastele, rahvale. Seal võisin näha, kuidas inimesed tulevad Jumala juurde. Jumal andis mulle teada natukene oma plaanist minu jaoks.

.