Misjon puuetega inimeste keskel

10/2008 Evelyn Apinis, EKB Liidu välismisjonär

Talsi linnas Lätis korraldasid Noored Missiooniga suvelaagri „Väljakutse“. Selles osales kokku 30 inimest, kellest 13 olid füüsilise puudega.

Teekäijale jagavad laagri muljeid Sintija (21), kelle kolmeaastaselt toimunud õnnetus viis ratastooli ning peale põhikooli lõppu on ta veetnud aega põhiliselt kodus nelja seina vahel. Baiba (19) on haiguse tagajärjel samuti kolmandast eluaastast ratastoolis ning õpib praegu ülikoolis politoloogiat. Madara (35) on ratastoolis alates sünnist ning sellele lisaks on tal raske end verbaalselt väljendada, enamuse elust on ta veetnud oma kodus.

Palun andke laagrist lühiülevaade

Baiba: Laagris võimaldati meil kuulata loenguid kogenud inimestelt – teemadeks: Piibel, Jumal, psühholoogia, osadus, kuidas õppida Piiblit. Meile anti võimalus osaleda sportmängudes, kunsti- ja muusika töötoas, proovida füsioteraapiat, läbida seiklusrada, mis oli kõige hullumeelseim, millega olen hakkama saanud; nautida fantastilist Xenose bändi.

Madara: Igal hommikul toimus hommikuvõimlemine. Peeti mitu loengut erinevatel teemadel näiteks Piibel ja puudega inimene, Piibel ja depressioon, aga ka loeng sellest, kuidas paremini õppida Piiblit ja veel teisi loenguid. Mängisime erinevaid mänge, millest võtsid osa kõik laagrilised. Toimus ekskursioon Talsis. Oli tore sõit Valdemarpilsisse, kus tegime imelisi asju, näiteks tõusime lindude sarnaselt köie abil puude latvade vahele. Seal oli võimalus sõita ATV-ga, aga ka osaleda piknikul. Laagris toimusid loomingulised muusika- ja kunstitunnid. Laagri lõpus oli pidulik söömaaeg ja tunnistuste õhtu.

Sintija: Igahommikust võimlemist juhtis Kaspars. Neil, kes ei saanud iseseisvalt kõike kaasa teha, olid head abilised. Näiteks mul oli Antra, kes abistas mind kogu selle laagri ajal. Seejärel oli hommikusöök. Meil olid väga head kokad, kes tegid väga maitsvat sööki. Peale kehakinnitust tegi igaüks, mida soovis, näiteks mõned mängisid lauamänge ja teised jalutasid õues. Siis tulid loengud, mida viisid läbi Evelyn ja Ailita, aga Kaspar tõlkis. Evelyni teemaks oli „Piibel ja depressioon“ ja Ailital „Piibel ja puudega inimene“. Peale ettekandeid oli meil lõunasöök ja pärast seda võisid soovijad puhkama minna. Ja veel oli meil joonistamine. Maalisime nii, kuidas igaüks oskas. Samuti laulsime Jumalast armsaid ja toredaid laule. Seejärel toimusid meil igasugused mängud gruppides. Oli ka massaaži aeg ja kes soovis, võis pöörduda Kasparsi poole. Ühel päeval olid meil ka ekstreemsed asjad, näiteks lendasime 18 m kõrgusel ja sõitsime ATV-ga. See oli lihtsalt SUPER elamus! Ühel päeval oli meil vaja tunda hästi Talsi linna ja ka seda me mängisime läbi gruppides. Meie grupi nimi oli Navigaatorid. Meil käis külas ka pastor, kes rääkis kihvtidest seiklustest. Siis meil oli õhtusöök ja peale sööki filmi vaatamine. Igal päeval olid oma seiklused.

 

Mis sulle kõige rohkem meeldis?

Sintija: Mulle meeldis kõik, aga kõige rohkem toredad ja vastutulelikud inimesed.

Madara: Kõige rohkem meeldis mulle kristlik atmosfäär ja lahe huumor. Meeltmööda olid erinevad, koos kõigi laagris osalejatega läbiviidud ettevõtmised, kuna need aitasid õppida sallivat suhtumist, aga ka edendada sõprust.

Baiba: Ma ei oska välja tuua ühte konkreetset asja – meeldis kogu laager, mis oli nii õnnestunud ja imeline Jumala plaan, et kõik kulges perfektselt. Mulle tundus kõige parem ja mõjuvam pastor Sami kõne, mille kaudu Jumal rääkis minu vastu. Fantastiline tundus ka osadus teiste inimestega ühise tegevuse ajal ja vabadel hetkedel. See oli unustamatu. Samuti olid õhtud fantastilised, kui me vabalt ja omal initsiatiivil laulsime, ülistasime Jumalat, meie kallist Isa.

 

Mis oli siin teistsugune võrreldes muude laagritega?

Sintija: Mul on raske sellele küsimusele vastata, kuna see oli minu elu esimene laager.

Madara: Köiega õhku tõusmine ja sõit ATV-ga, muidugi ka selle laagri loengud, loomingulised muusika- ja kunstitöötoad.

Baiba: Selle laagri erilisus ja omapära oli, et siin oli selgelt näha, kuidas realiseerub Jumala plaan – inimeste vahel valitses armastus ja mõistmine. Oluline oli ka, et juba enne meie laagri organiseerimise algust pani Jumal selle inimeste südametesse ning tänu temale saabusid imelisel viisil isegi kõik vajalikud ressursid.

 

Laagri nimi oli “Väljakutse”. Mis oli sinu jaoks suurim väljakutse?

Madara: Minu kõige suuremaks väljakutseks oli köiel rippudes õhkutõusmine ja sõit ATV-ga.

Baiba: Loomulikult oli ka seiklusrada väljakutse, aga minu suurim väljakutse tuli pastor Samilt, kelle läbi Jumal rääkis palvest ja sellest, et ei ole vaja Jumalat karta, vaid palvetada nii, nagu laps paluks oma isa. Mulle oli see väljakutseks, usaldada veel rohkem Jumalat, palvetada ja uskuda.

 

Mida sa sellest laagrist õppisid?

Baiba: Õppisin väljendama oma mõtteid paberil, veel rohkem armastama Jumalat, olema õnnelikum, Kasulikud olid loengud, kus võisin õppida Piiblit lugema – armastama seda raamatut veel rohkem.

Sintija: Ma õppisin, et kunagi ei ole vaja mõelda kõigest kõige halvemat, kuna sa iialgi ei tea, millisel hetkel see tegevus võib sul õnnestuda. Ja sa ei ole kunagi üksinda – sinuga on Jumal, kes sind kaitseb.

Madara: Kõige rohkem õppisin ma laagris sallivust teiste laagriliste vastu. Jumal õpetas mind selles laagris hindama sisemisi väärtusi, mitte vaatama vaid välist külge. Jumal näeb inimese sisemist ilu. Samamoodi õpetas Jumal mind selles laagris otsima teistes inimestes headust ja ilu.

 

Mida sa õppisid Jumalast selle laagri ajal?

Sintija: Õppisin, et Jumal on alati koos minuga ja ei jäta mind kunagi üksinda.

Baiba: Usaldama, et ta armastab, tema poole võib palvetada ja ta annab. Jumal armastab sind sellisena nagu sa oled! – Seda rääkis Jumal mulle kõikide nende laagripäevade jooksul.

Madara: Nagu ma juba mainisin, siis selles laagris Jumal õpetas mulle sallivust teiste vastu, kuna ta lubas mul aru saada, et see on hädavajalik kodustes tingimustes elades.

 

Kuidas on muutunud su elu peale laagrit?

Sintija: Praegu mul ei ole veel midagi muutunud, kõik on nagu vanasti, aga usun, et minu tulevik on OK!

Baiba: Peale laagrit on Jumal andnud mulle kindluse; kindluse temas, selles, et ta on mind loonud hästi ja armastab mind sellisena, nagu ma olen. Laagrist õppisin ka kannatlikust ning valima armastuse, isegi siis, kui seda viie meelega ei tunne. Kõike seda püüan ma igapäevaelus säilitada.

Madara: Peale laagrit on minu elus muutunud see, et olen mõistnud, kui tähtis on iga hetk ja päev hoida kinni Jumalast ja nii mõtetes kui tegudes temaga aega veeta. Nähtavalt poolelt – tänu sellele laagrile olen õppinud joonistama. Tänu Jumalale ja laagri korraldajatele Talsis toimunud laagri eest!

.