In memoriam Artur Proos

21 artur proos-1

01/2014

In memoriam
Artur Proos
30.10.1914 – 05.01.2014

Artur Proos sündis Tallinnas 30. oktoobril 1914. aastal. Tema isa ja ema olid usklikud ning kuulusid Tallinna 1. Baptisti Kogudusse. Isikliku otsuse oma elu Jumalale anda tegi Artur teismelisena gümnaasiumiõpingute ajal. Läinud läbi ristimisest, ühines samuti Tallinna 1. Baptisti Kogudusega, kus ta sai ka hiljem koguduse noortejuhiks.

1932. aastal lõpetas noormees Tallinna Westholmi Gümnaasiumi ja astus seejärel Eesti Baptisti Usuteaduse Seminari, mille lõpetas 1934. aastal. Seejärel tuli kaks aastat Eesti Kaitseväe teenistust, esiteks Kalevi pataljonis ja siis Tallinna Sõjakoolis.

Õpingutega jätkas Artur Proos juba Inglismaal Bristoli Baptisti College'is ja Bristoli Ülikoolis Baptist World Alliance stipendiaadina. Kodumaale tagasi saabudes õppis ta edasi Tartu Ülikooli Usuteaduskonnas kuni selle sulgemiseni 1940. aastal kommunistlike võimude poolt. Seejärel jätkusid õpingud Tartu Ülikooli Arstiteaduskonnas kuni aastani 1944, kui tuli Eestist lahkuda. Lühikene õpinguaeg oli ka Helsingi Ülikoolis.

1942. aastal abiellus Artur Proos tolleaegse Kursi jaoskonnaarsti dr Taimi Kokamägiga. Sellest abielust sündis neile poeg Lemm Artur.
1944. aasta sügisel kolis noor perekond Rootsi, kus pereisa astus Stockholmi Karolinska Instituudi arstiteaduskonda, mille lõpetas 1953. aastal med. lic. kraadiga. Ta töötas arstina ülikooli ja Stockholmi linna haiglates röntgeni, sisehaiguste ja vähiravi alal, saavutades spetsialisti õigused röntgen-diagnostikas ja kiiritusravi alal.

Vaimulikuna on Artur Proos töötanud Tartu Ülikooli päevil Tartu Immaanueli Baptisti Koguduse abijutlustaja ja noortejuhina ning samuti Tartu Kolgata Baptisti Koguduse jutlustajana, olles samal ajal ka Uskliküliõpilaste Ühingu esimees.

1946. aastast sai temast Stockholmi Eesti Baptisti Koguduse jutlustaja. Ta oli organiseerijaks ja kauaaegseks esimeheks Rootsi Eesti Baptisti Keskkoondisele ja seejärel ka kõigi võõrsilasuvate Eesti Baptistide Keskkoondise esimeheks.

1971. aastal asus ta elama Vancouverisse, kus ta ka varem hooaegade kaupa oli käinud evangeeliumi kuulutamas. Üle kahe aastakümne oli ta Vancouveri Eesti Ühendatud Baptisti Koguduse karjaseks.

70-aastasena jäi Artur Proos pensionile, jätkates kaasaelamist ja -töötamist emeriitpastorina.
2003. aastal lahkus igavikku armastatud abikaasa Taimi ja Arturil tuli üle kümne aasta üksinda rännata veel neid maiseid radu, kuni 5. jaanuaril 2014 saabus ka temale taevane kutse minna siit kaduvusest kadumatusesse. Töömehe pikk tööpäev oli jäänud seljataha.

"Pidage meeles oma juhatajaid, kes teile on rääkinud Jumala sõna; pidades silmas nende elukäigu lõppu, võtke eeskujuks nende usk!" (Hb 13:7).