In memoriam Jaan Helisma

3/2009 Tarmo Kähr, Kärdla baptistikoguduse pastor

Jaan Helisma 15.10.1928 – 14.02.2009

Jaan Helisma sündis 15. oktoobril 1928. aastal Hiiumaal Viilupi külas pere seitsmenda lapsena. Jaani vanemad olid usklikud ja nii sai ka tema juba lapsena kristliku eluviisiga tuttavaks. Isikliku päästekogemuse elas Jaan läbi 14-aastasena. Samal aastal ta ka ristiti ja ta liitus Hilleste kogudusega. Jaani haridustee piirdus algkooliga. Õnneks säästis suur sõda tema aastakäiku. Hilleste koguduse liige oli Jaan kuni oma abiellumiseni Maimu Männamaga 1953. aastal.

Abielludes läks noor perekond Kärdlasse elama ja astus ka sealsesse Baptistikogudusse. Neil sündisid kaksikutest tütred, kellest üks suri varakult. Tütar Sirjest ja kolmest lapselapsest tundis Jaan palju rõõmu. Isa ja vanaisana oli Jaan nii autoriteediks kui ka armastavaks eestpalvetajaks. Teda võib nimetada „tõeline Iisraeli mees, kelles ei ole valet." Jaan oli väga töökas, aidates paljusid nõnda, nagu tal võimalusi oli. Viljo Liik meenutab, et kui tema 1960. aastal Tallinnast kodusaarele tagasi tuli, siis kord tuli Jaan uksest sisse ja küsis, et kas ta saaks tulla appi metsast puukoormat ära tooma. Pandud siis koos koorem peale ja Jaan sõitnud Kärdlasse ning üllatusena just Viljo õue peale, kuhu puud mõeldud olidki. Igapäevast leiba teenis ta nii auto- kui ka bussijuhina. Oma elu viimasel hetkel oli ta koos väimehega metsatööl, mida ta kogu elu oli väga armastanud.

1985. aastal ordineeriti Jaan Helisma Kärdla Baptistikoguduses diakoniks. Ta oli hea vaimuliku sõnaga vend, aidates kaasa nii kantslis kui laulukooris. 1992. aastal pärast seda, kui Hagaste koguduse karjane Evald Hanikat enam ei jaksanud, oli Jaan valmis minema appi oma vanavanemate kogudusele. See paik oli talle väga kallis. Hagaste palvela on omanäoline ja suur – selle eest kandis Jaan hästi hoolt. See oli jumalakojaks ehitatud ja pidi andma head tunnistust külale ka siis, kui seal enam regulaarseid teenistusi ei peetud. Koguduse liitmine Kärdlaga oli Jaanile valus protsess. Eelkõige seepärast, et ümberkaudsete külade inimesed, keda ta kirglikult palves Jumala ette kandis, polnud vastuvõtlikud Sõnale ja kogudusetöö hääbus. Ometi oli see paik olnud paljudele läbi aastakümnete Jumala leidmisel õnnistuseks.

Aastail 2002–2004, seoses Palade koguduse karjase vend Udo Veevo haiguse ja surmaga, oli Jaan Helisma suureks toeks sealsele kogudusele, täites alguses sisuliselt karjase ülesandeid, hiljem aga jutlustas regulaarselt kuni Enn Veevo Hiiumaale kolimiseni. Jaan Helisma kutsuti taevase Isa juurde 14. veebruaril 2009. Tema maine põrm on maetud Palade kalmistule.