In memoriam Anne Ellerhein-Metsala

09/2015 18 Anne Metsala must-valge-1
13.03.1934–13.09.2015

Anne-Reet-Ingalill sündis Tallinnas. Koluvere loss, kus asus Riigi Hoolekande Kool, sai ta esimeseks koduks. Seal ümbritses Annet muusika. Isa ja ema olid õpetajad, õhtuti mängisid nad neljal käel klaverit. Isa õpetas koolis lastele pillimängu ja juhatas orkestrit, see oli ka Anne kasvukeskkond.
Anne oli vaid 3-aastane, kui ema suri. See muutis väikese tüdruku elu. Igatsust ema järele väljendas ta hiljem laulus „Mu emake".

Muusikaõpinguid alustas Anne Haapsalus oma tädimehe ja ristiisa Cyrillus Kreegi juures. Õpingud jätkusid Tallinna Muusikakoolis Anna Klasi klaveriklassis. Kompositsiooni õppis ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Villem Kapi ja Mart Saare juures.

Heliloojana on Anne Metsala jätkanud ühelt poolt eesti koorimuusika ja teisalt instrumentaalmuusika traditsioone. Loomestiil tugineb isikupärasele harmooniakäsitlusele.

Tema teosed kõlasid peamiselt kirikuruumis ja usuvaenulikul ajal ei teatud väljaspool temast palju. Sageli pidi ta kasutama varjunime – Inga Lill.

Anne Ellerhein abiellus Mikk Metsalaga. Peresse sündis viis last: Mart, Mari, Mehis, Matis ja Mihkel. Isa leidis regulaarselt aega lastele Piibli lugemiseks. Lapsed olid alati kaasas Oleviste kodukirikus. Kodus helises muusika igas olukorras. Kõik lapsed on õppinud muusikat ja mitmed neist on saanud ka teoloogilise hariduse, nad on aktiivsed kristlased ja teenivad oma andidega Jumalat.

Anne pühendas oma elu suurele perele ja tööle, et saada leib lauale. Loometööga tegeles ta siis, kui pere oli läinud puhkama.

Anne Metsalast kui pedagoogist võiks meenutada palju. Ta on töötanud muusikateoreetiliste ainete ja klaveriõpetajana Tallinna Muusikakoolis (1961–1999) ja G. Otsa nimelises Muusikakoolis (1982–1997), Vanalinna Hariduskolleegiumi Muusikakoolis (1999–2006). Õpetajana otsis ta teed iga õpilase juurde, mitmeid lootusetult kõrvale lükatud lapsi aitas ta nii, et neist kujunesid hiljem tublid muusikud. Ta on koostanud õpiku „Solfedžo algastmele: I–II klass".

Anne Metsala laulud on puudutanud sadu koorilauljaid. Tohin olla üks nende hulgast. „Jookse ja hüüa" on nagu karje, peatamaks katastroofi poole tormavat maailma. Ilus tekst ja kaunis helide kooskõla on lauludes „Isa arm" ja „Suur töö". Nõudlik ja raske on kantaat „Üks päev", mille Anne kirjutas Eesti baptismi 100. juubeliks.
Vähe on lapsi, kes poleks jõulude ajal laulnud „Jänkule ma jõulud teen" või emadepäeval „Kimbu valgeid kevadlilli".

Instrumentaalmuusikast on oluline „In memoriam" tšellole ja orelile või klaverile. Selle kirjutas Anne Gustav Nõlvaku mälestuseks väga lühikese aja jooksul; teos valmis öösel ja hommikul kanti see matusetalitusel ette.
Oleme Jumalale tänulikud Anne Metsala andide ja rikkaliku muusikapärandi eest!

Urve Pihlak, Oleviste kogudus