In memoriam JAAN HANNI

03/2017 25 hanni jaan

12.10.1927 – 21.02.2017

Jaan Hanni sündis Viljandi maakonnas Võisiku vallas, Kastre mõisa tööliste ja talurentnike Kristjan ja Elise Hanni (Anijärv) seitsmenda lapsena.
Jaan kasvas üles Tartu maakonnas Võnnu vallas. 3. juulil 1943 sai ta Jumala lapseks ja juba järgmisel pühapäeval andis ta Võnnu koguduse kantslis oma esimese tunnistuse. Järgmisel kuul ristis Artur Eiman teda Emajões. 1946. a abiellus ta Võnnu koguduse liikme Elfriede Kanguriga, kellega Jaan elas tema surmani 1991. Tartus sündisid neile kaks tütart, Liidia ja Aili-Malle.

1948. a asus Jaan tööle Tartu Kammivabrikusse ja aasta hiljem sai temast Tartu Salemi koguduse diakon.
1953. a valiti J. Hanni Valga Baptistikoguduse presbüteriks. Seal oli ta koguduse vanemaks üheksa aastat. Valgas sündisid neile kaks poega, Johannes ja Kalju.

1962. a sai J. Hannist 22 aastaks Kohtla-Järve Saaroni Baptistikoguduse vanem. Kohtla-Järvel sündis neile kaks poega, Tarmo ja Aarne.

1991. a abiellus Jaan Valga Betaania koguduse liikme Virve Aabiga. Ühiselu lõppes Virve surmaga 2015.
J. Hannil ei olnud rahulikku elu. Pärast sõda suunati ta parteikooli, kus valmistati ette Eesti NSV tippjuhte. Kui ta seal silmapaistva õpilasena järsku karjäärist loobus ja sai avalikuks, et tegemist on koguni vaimulikuga, tehti temast riigireetur nr 1. Järgnesid kestev tagakius ja laimukampaaniad tema isiku ja isegi perekonna vastu.

EKB Liidus meenutatakse J. Hannit palvelate ümberehitajana Tartu Salemis, Valgas, Viljandis ja lõpuks Kohtla-Järvel, kus väikesest palvelast ehitati ümber soliidne pühakoda. See valmis Olümpia aastaks 1980 ja oli esimene nõukogude ajal Eestis ehitatud kirikuhoone, mis sai isegi Tallinna „Olümpia linnaku” kiriku projekteerimisel eeskujuks.

Pensioniea saabudes tegeles Jaan aianduse, lillekasvatuse ja mesindusega. Nendes töödes oli ta Jumalaga lepingus, et pool tulust kuulub Jumala riigile. Lõpuks, kui jõud rauges, pühendus ta Valgas elades kirjatööle. Ta kirjutas luuletusi, sõnaseadeid, jutlusi tugitoolilt, kristlust ja usundeid tutvustava õpik-käsiraamatu, teoloogilisi raamatuid ja ka oma eluloo „Ehitaja Jumala armust”, mis on tema enim loetud raamat.

J. Hanni on ise kirjutanud järgmised read: „Elfriedega kasvatasime lapsi ja tegime kogudusetööd, aga Virvega oleme kirjutanud vaimulikke raamatuid ja neid kirjastanud, kokku 14 väljaannet, 15-s on pooleli.”
Valmisid raamatud: „Alged Jumala riigis”, „Armu ilmumine”, „Aardeleid”, „Artiklid Kristusest”, „Võimatu võimalikuks”, „Armuvalik”, „Ehitajad”, „Sügisvärsid”, „Jutlused tugitoolilt”, „Üks päev”, „Sõnaseaded I, II ja III”, „Igal päeval Kristusega”, „Johannes Andrease sünd ja surm”.

Jaan Hanni valmistus oma 90. aasta juubeliks, olles just lõpetanud 15. raamatu „Sõnaseaded IV Uuele maale”, kui Issand kutsus oma sulase enda juurde 21. veebruaril, ja ta puhkab Võnnu kalmistul. Teda jäävad leinama viis last ja seitse lapselast.