in memoriam Kalev Ainlo

September 2019 25 kalev ainlo
22.11.1939–30.08.2019

Kalev Ainlo sündis Läänemaal, Klaanemaa viie suitsuga külas, nagu tol ajal öeldi. Ümberringi olid paksud metsad ja tihti räägiti hundijutte. Ema Liine oli väga usklik ja hooliv, isa Aleksander äärmiselt töökas. Kalev ütles tihti, et isal oleks tema asemel asjad juba ammu tehtud.
Kalevi haridustee algas kodust 12 kilomeetri kaugusel Sutlepa algkoolis. Pere käis sagedasti Sutlepa ja Vedra palvemajas. Elavale usule tuli Kalev 16-aastaselt. Juba noorukieas oli Kalevi unistus saada arhitektiks. Ta viis dokumendid kooli sisse, haigestus aga peagi tuberkuloosi ja õpingud jäid katki. Kolm aastat teenis Kalev Nõukogude armees, kus oli kokaks. Peale sõjaväge siirdus ta elama Tallinna.
Vaimuliku kodu leidis noormees Olevistes. Kolmekümneselt kargas pähe mõte, et peaks abielluma. Ühel pühapäeva hommikul kiriku poole jalutades ütles südamehääl ootamatult: „Sinu naine, Kalev, on Oleviste kirikus!“ – „No kui on, siis küll ta ise lagedale ilmub.“ Viiviga kohtudes jätkus juttu pikaks ajaks. Noored abiellusid 1969. aasta jõulude ajal.
Aktiivsete kaastöölistena kogesid nad sisemist kutset minna välja kogudusetööle. Aastal 1973 läkitati Kalev ja Viivi teenima Järva-Jaani kogudust. 1974. aastal sündis pika ootamise järel tütar Evelyn. 1976. aastal kutsuti Kalev Otepää koguduse vanemaks ja ta oli selles töös 26 aastat. Seniks kui nad ehitasid Otepääle oma kodu, oli elupaigaks Palupera palvela. Kalevi ordineerisid pastoriks 14. oktoobril 1990 Robert Võsu, Ülo Meriloo ja Ermo Jürma.
Kalevil oli veel muidki ameteid: autojuht, katlakütja, ehitaja, lukksepp, talupidaja, loomakasvataja, hobusearetaja jpm. Tütar meenutab, et isa ei jäänud ühegi tööga hätta. Aastal 1992 paranes Kalev imeliselt piinavast seljahaigusest ja sai ülesande hakata kirikut ehitama. Paljud tulid appi ja praegu on Otepää linnas kaunis pühakoda.
Abikaasa Viivi kutsuti taevakoju 29. märtsil 2010. Kalev ja Viivi Ainlo on sängitatud Elva metsakalmistule.
Margo Meri,
Otepää vabakogudus