Jaanuar 2020 
26.04.1955–15.01.2020
Aivar Raudver sündis Rehemaa külas Saarde vallas Pärnumaal 26. aprillil 1955. Esimesed seitse eluaastat möödusid vanaema ja vanaisa juures. Ta kasvas ilma isata, ema oli karjatalitaja tööga üle koormatud. Aivari koolitee algas Kilingi-Nõmmes, kus ta õppis seitse aastat. Seoses elukoha vahetusega lõpetas ta 8-klassilise kooli Tori lähedal Virulas ja seejärel kutsekooli Paides ning asus tööle Eesti Põllumajandustehnika Vändra osakonnas. Aivar abiellus 1975. aastal ning nende perre sündisid tütar ja poeg. Peale sõjaväest vabanemist töötas ta Pärnu Kolhooside Ehituskontoris traktoristina. Töö kõrvalt lõpetas ta Tihemetsa Sovhoostehnikumi. Tšernobõli tuumakatastroofi järel saadeti Aivar likvideerima õnnetuse tagajärgi. See jättis jälje tema tervisele.
1993. aastal siirdus Aivar ingerisoomlannast abikaasaga Soome ‒ Porvoosse. Seal hakkas ta tegelema kasutatud riiete äriga. Hiljem pakuti talle vahendajatööd, kus tuli täita vaid tollideklaratsioone. Kuid koos kaubaga veeti Eestist Soome ka salaalkoholi. 1995. aastal jäädi Soome tollile vahele. Politsei võttis ta kinni. Eeluurimise ajal leidis Aivar vangla raamatukogust eestikeelse gooti kirjas Piibli ja hakkas seda lugema ning palvetama. Suomenlinna töölaagris kohtus ta vanglakaplani ja Helsingi Saalemi koguduse Samaaria töötegijatega. Aivar pöördus Jumala poole ja ristiti Porvoo nelipühikoguduses 23. detsembril 1997. Olles ise mitmest sidumisest vabaks saanud, tekkis tal igatsus aidata elu hammasrataste vahele jäänuid.
Viis kuud peale vabanemist saadeti Aivar Soomest välja. Samaaria juhataja Krister Lindberg tuli koos temaga Evangeeliumi Kristlaste Pärnu Saalemi Vabakoguduse jumalateenistusele. Pärnus oli Aivarile juba elu- ja töökoht ette valmistatud. 1998. aastal võeti ta MTÜ Samaaria Eesti Misjonisse tööle. Samal aastal omandati Sauga-Jõekalda tänaval asuv vana katlamaja ja ehitati aastate vältel Aivari aktiivsel osalusel ümber ajakohaseks turvakoduks. Ta elas viisteist aastat koos meestega samas majas, pidas piiblitunde ja oli neile hingehoidjaks. Seal on paljud katkised mehed abi saanud. Aivari põhimõtteks oli, et iialgi ei tohi ühtegi inimest lõpuni maha kanda.
Aivar osales innukalt Saalemi koguduse töös. Seal õnnistati ta diakoniks, oli noortejuht, juhatuse esimees.
2004. aastal kutsuti Aivar tööle Lihula Baptistikogudusse. 2009. aastal ordineeriti ta seal pastoriks.
2005. aastal lõpetas Aivar Kõrgema Usuteadusliku Seminari. Tema diplomitöö teemaks oli „Alkoholism kui hingehoidlik probleem“.
2017. aasta sügisest kuni 2018. aasta sügiseni teenis ta pastorina Kanadas Vancouveri Eesti Ühendatud Baptisti Kogudust.
Aivari töö Samaarias, Lihulas ja Saalemis jätkus ka pensionipõlves. 2019. aasta jaanuaris avastati tal pahaloomuline kasvaja. Haigusega võideldes jätkas ta kõikide töökohustuste täitmist. 15. jaanuaril 2020 kutsus Issand oma sulase taevakoju.
MTÜ Samaaria Eesti Misjoni juhatuse liikme Mihkel Nõlvaku sõnul oli Aivar „hea, isalik vend, isetu ning asendamatu sõber“.
„Meil pole siin jäädavat linna, vaid me taotleme tulevast“ (Hb 13:14).
Kalju Põldroos, Pärnu Saalemi vabakoguduse pastor
Pikema ülevaate oma elust on Aivar Raudver ise kirjutanud Samaaria Eesti Misjoni 10. aastapäeva kogumikus.
