August 2020
30.04.1930–7.08.2020
Kaljo Järva sündis Hiiumaal Tubala külas. Vanemad ja onu, kelle perega jagati maja, olid usklikud inimesed. Onu pidas ka Tubala külas pühapäevakooli ja nii said piiblilood selgeks juba üsna noorelt.
Kooliteed alustas Kaljo Nõmba koolis, hiljem Kärdlas. Varateismelisena kasvas südames igatsus Jumala järele. See sai lahenduse 1943. aasta talvel Kärdla Nelipühakoguduses peetud evangeelse nädala ajal, kui Kaljo otsustas koos oma sõbra ja klassivenna Teedy Tüüriga minna eestpalvele ja anda elu Jumalale. Samal suvel ristiti Kaljo pastor Eduard Heinla poolt ja ta liitus Kärdla Baptistikogudusega. Ta oli koguduse liige 77 aastat, algul Kärdlas, hiljem Nurstes.
Usklikuks saamine tõi ellu muutuse. Varasemad vallatused asendusid Piibli lugemise, palvetamise ja sõpradega vaimulikest asjadest vestlemisega. Eriline side kujunes naabertalu poisi Lembit Kibuspuuga. Koos tehti nii talutöid kui uuriti Piiblit. Usklikke noormehi oli tollal palju ja nii korraldas Karl Kaups neile Kärdlas kord nädalas piiblitundi.
Kaljo ema Anna suri 1948. aastal, kui poiss oli saanud napilt täisealiseks. See võttis ära võimaluse edasiõppimiseks. Üsna varakult sai töökohaks Kärdla elektrijaam, kuhu ta jäi tööle ligi kahekümneks aastaks. Ka järgmine töökoht Hiiumaa Sidesõlme liinitsehhi ülema asetäitjana, kuhu Kaljo jäi kuni pensionile minekuni, oli tehnilist taipu ja organiseerimisoskust nõudev.
5. veebruaril 1956 abiellus Kaljo Ligema külast pärit Vaike Ligega. Perre sündis kolm tütart.
Vaimulik teenimine algas kodukoguduses Kärdlas. Koorilaulja oli Kaljo pea kogu elu, lauldes nii mees- kui segakooris. Lisaks mängis ta keelpilliansamblis ja puhkpilliorkestris. Hiljem algas kaasateenimine Lauka koguduses, kus Kaljo lõi väikese laulukoori ja juhatas seda.
1974. aastal raske haiguse ajal tõotas Kaljo Jumalale teenida teda kuni oma surmani. Jumal kuulis palvet ja andis ka omalt poolt ülesanded. 1976. aastast vajas Nurste koguduse pastor Ferdinand Väljas transpordiabi palvelas käimiseks. Kaljo võttis selle ülesande vastu ja sõitis igal pühapäeval Nurstesse, tõi seal teinekord mitu autotäit inimesi palvelasse ja viis pärast jälle tagasi, sõites iga kord maha vähemalt 100 km. 1979. aastal Väljas suri ja pastorikohta pakuti Kaljole. Nüüd lisandus laulmisele ja tunnistamisele ka jutlustamine ja karjaseamet. Nurste kogudust teenis Kaljo kuni 2015. aastani, mil andis pastorikohustused üle Taavi Ugamile.
2002. aastal lisandus teenimine Jausa koguduses, mis oli jäänud karjaseta. Lisaks sellele käis Kaljo regulaarselt jumalateenistusi pidamas Hiiumaa lõunatipus asuvas Tohvri hooldekodus.
Viimastel aastatel halvenenud tervis ei lubanud enam palju liikuda, ühe aasta elas Kaljo ka mandril tütar Ruti juures. Ka kõrges eas oli Kaljo jätkuvalt valmis teenima kogudusi, külastama jumalateenistusi, vestlema inimestega.
Oma elu viimase kuu veetis Kaljo haiglavoodis. Tütretütre küsimusele „Vanaisa, mida sa siin teed?“ vastas Kaljo lihtsalt: „Ootan.“
7. augusti ööl see ootus lõppes. Kaljo kutsuti taevakoju. Ustava töölise töö sai tehtud.
Enn Veevo, Palade priikoguduse pastor