3/2010 Leho Paldre, Tartu Kolgata baptistikoguduse pastor
Uudu Rips 30.07.1924 – 22.02.2010
„Mu lootus pole rajatud liivale, vaid elava Jumala sõnale. Seda lootust ei hävita maailma torm, selle kandjaks on Issanda arm!" Mullu Lootuse festivalil laulis neid Uudu Ripsi sõnu tema tütre Maarja Vardja viisil 500liikmeline ühendkoor kümnele tuhandele kuulajale, kus sajad tulid eestpalvele. Laulu lauldakse edasi, Pereraadio eetrist kõlab jätkuvalt: „Teiega oli eetris Uudu Rips", aga Uudu ise on juba rahus, Jeesuse juures.
Uudu Rips oli jutlustaja ja jutluste salvestaja, kuldsete kätega metallehistöö meistrimees, hingehoidja, laulusõnade autor, kirjamees; isa, vanaisa, vana-vanaisa. 1980-1987 oli ta Võru baptistikoguduse pastor. Enne ja pärast seda teenis ta Tartu Kolgata baptistikoguduses diakonina.
Mäletan Uudut: väärika käepigistuse ja toetava naeratusega tervitas ta kogudusekaaslasi – tal oli nii noorte kui vanade austus. Veelgi isiklikumalt meenub vestlus temaga, kui 11 aastat tagasi seisin valiku ees: kas võtta vastu kutse Kolgata koguduse pastori ametisse. Mul oli viis kõhklust, mida ta rahuliku autoriteediga leevendas.
Uudu sünnikodus Suislepas oli küll üldist jumalakartust, aga elava usuga puutus Uudu kokku klassiõde Helmi (hilisem Allsalu) ema kaudu, kes oli saanud usklikuks. 14aastaselt sai Uudu talutunnis päästetud. Päev hiljem andis Jumal talle selge kinnituse: "Sinu patud on sulle andeks antud. Sa ei kuulu nüüd enam surmakohtu alla." Uuestisünd tõi taltsutamatu noormehe ellu sügava muutuse. Uudu on kirjutanud: "mu usk ei ole sõltunud inimestest... Usule on antud palju kindlam alus – Jeesuse Kristuse isik." Oluliseks usuisaks kujunes talle hilisem Kohila pastor Kaljo Raid. Raid seletas Uudule usuristimise ja koguduse tähtsust. 1942. aastal ristitigi Uudu Kohilas usuristimisega Osvald Tärgi poolt.
Jumal andis armu, et üle 60 aasta oli Uudu kõrval abikaasa Elli. Ühiselu tuli alustada üsna kitsastes oludes nõukogude aja Tartu väikestes üürikorterites. Hiljem ehitati oma maja, üles kasvas kolm last: Ermo, Andrus ja Maarja. Vanas eas olid tema suurimaks rõõmustajaks väikesed lapse-lapse-lapsed.
Igapäevast leiba teenis Uudu algul 10 aastat etnograafiamuuseumis fotograafina. 1960. aastal rajas ta Tartusse ARSi osakonna. Mitmed töökaaslased on Uudu kaudu usule tulnud. Uudu ise oli põhiliselt vasksepp, aga tegi ka hõbedast jm metallist rahvuslike motiividega ehteid ja tarbeesemeid. Suurim tema sepistatud lühtrer asub Alu mõisas. Elva baptistipalvela ja Mustvee luterliku kiriku lühtreid saab igaüks vaatamas käia.
Esimese tunnistuse ütles Uudu Puka metodisti kirikus. Edaspidi tunnistas ta igal pool, kuhu sattus – ja vaimulikke koosolekuid külastas ta innuga. 60 aastat oli ta Tartu Kolgata baptistikoguduse liige: jutlustas, pidas piiblitunde, pikka aega oli juhatuses. Uudu oli üks koguduse sammastest, kes oskas hooldada vanu ja toetada noori. Viimsi pastor Raido Oras, kes oli varem Kolgatal noortejuht, meenutab: "Uudu Rips jääb minu mälestustesse tööka ja tasase mehena, kelle süda valutas ikka noorte pärast. Noortejuhina oli mulle sellest palju abi." Võru kogudust teenis Rips algul Paul Himma kõrval, hiljem iseseisva pastorina.
Kõik see oli jäämäe veepealne osa. Veealune – põrandaalune – osa tema tööst taevariigis oli jutluste salvestamine, levitamine ning elu viimases osas ümbersalvestamine ja ettevalmistamine Pereraadio jaoks. Alates 1965. aastast hakkas ta Jaan Reisalu innustusel jutlusi salvestama. Uudul oli tehnilist taipu ja kuldsed käed, mida tollase tehnika juures eriti tarvis läks. Alates 1990ndatest aastatest kogus ta ka teiste salvestusi ja töötles neid raadioeetri jaoks sobivaks. Tulemuseks on 850 Osvald Tärgi; 300 Robert Võsu, 300 Paul Himma, 150 Kaljo Raidi jutlust jne. Salvestamistehnika oli kallis, hea makk maksis 8 kuu palga. Tööd toetasid mitmed, aga ka Uudu ja tema pere jaoks oli see suur ohver. „Kasinus on Vaimu vilja üks kaunimaid osi," on Uudu öelnud. Ta kulutas vähe enda peale ja palju taevariigile.
Uudu usk oli selge ja põhimõttekindel. Ta elas südamega kaasa vendluse tööle. Koos Elliga meeldis neil külalisi vastu võtta, need olid alati vaimulikud vestlused. Uudu oli ka haiguste ajal tänulik selle eest, mis Issand on andnud: "Maine ihu kulub, aga seesmine inimene saab päev-päevalt uueks."
Jumala sõna ütleb: „Kes usub Pojasse, sellel on igavene elu." Jumala sõna põhjal võime kinnitada: „Ta uskus Jumalat, ja see arvestati talle õiguseks."
Uudu Rips sängitati maamulda 27. veebruaril Tartu Pauluse kalmistul oma abikaasa kõrvale. Teda oli tulnud ära saatma üle saja sugulase-sõbra-usukaaslase. Järelhüüdeid ütlesid Tartu Kolgata, Tartu Salemi, Tartu Annelinna, Mooste, Valga, Võru, Valga, Mustvee, Suure-Jaani, Elva ning EELK Mustvee pastorid ja Pereraadio esindaja. Tartu Kolgata koguduses on Uudu Ripsi mälestusõhtu 28. märtsil kell 17.
