In memoriam John Stott

7-8/2011

Briti maailmakuulus kirjamees ja õpetlane John Stott (27.04.1921-27.07.2011) kutsuti 90aastasena taevakoju. Ta oli eelkõige tuntud oma raamatute ja etteastete poolest, kuuludes viimase 60 aasta mõjukamate evangelikaalide hulka.

John Stott sündis 1921. aastal kuningliku perekonna tohtriperes, õppis Cambridge'i ülikoolis üliedukalt keeli ning teoloogiat. 1945. aastal, anglikaani vaimulikuks ordineerimise järel, asus teenima All Souls Churchis, Londonis abiõpetajana (1945-50), seejärel pastorina (1950-75), ning alates 1975. aastast emeriitpastorina. 1952 alustas Stott teenimist ülikoolimisjonärina, juhatades misjonitööd Cambridge'is, Londonis, Oxfordis ja Durhamis, 50ndate teisel poolel ka Ühendriikides – McGillis, Harvardis ja Yale'is. Stotti ülikooliloengud neis õppeasutustes said aluseks tema raamatule "Basic Christianity" ("Lihtsalt kristlus"), mis ilmus 1958. Ta on olnud kuninganna kaplan (1959-91) ning oli elu lõpuni kuninganna abikaplan. Aastast 1970 reisis John Stott palju kolmanda maailma maades pastoritele ja tundengitele esinedes. Stott on peaaegu 40 raamatu autor.

Inimesena oli ta tuntud oma alandlikkuse poolest – ta pakkus lahkesti külalisele oma kodus teed, Nigeeria pastori käsitsi kirjutatud kirjale vastas samaga. "Alandlikkus pole mitte silmakirjalikkuse sünonüüm, vaid ausus," tõdeb Stott.

Stottiga käia alati kaasas paks nahk-klade, mille ta igal hommikul peale Piibli lugemist ja mõtisklemist ette võttis ja sellest sõprade, perekonna, organisatsioonide ning isegi võõraste palvesoove Jumala ette kandis. Stott oli palvetav mees, kelle päeva täitis Isa ees olemine. Kirjamees veetis enamiku oma päevast kirjutuslaua, kõnepuldi või nõupidamistelaua taga, jättes vähe aega lõõgastuseks. Siiski polnud Stott eluvõõras – teda võis tihti näha oma maamaja ümbrust kohendamas ning kodus õhtusöögi järel nõusid pesemas. Stotti kõige suuremaks kireks Piibli uurimise kõrval olid linnud, keda ta igal võimalikult päiksetõusul vaatamas käis. John Stotti menu saladuseks polnud midagi eriskummalist, ta oli mees, kes palvetas, ei peljanud pingutust nõudvat ajuragistamist, oli tasakaalukas, humoorikas, töökas ning looduslembene.

John Stott:

Jumala Sõna on antud, et meist saaksid mitte teadlased, vaid kristlased ning et meid juhatada igavesse ellu usu kaudu Jeesusesse Kristusesse. Jumal ei kavatsenud Pühakirjas avaldada asju, mida inimesed ise uurimise ja eksperimendi kaudu avastada võivad.

Jumal on rahusobitaja. Jeesus Kristus on rahulooja. Kui meie tahame olla Jumala lapsed ning Kristuse jüngrid, peame samuti olema rahutegijad.

Billy Graham: „Evangeelne maailm on kaotanud ühe oma suurima pressiesindaja ja mina ühe oma lähedasema sõbra ja nõuandja. Ma kohtan teda jälle, kui jõuan taevasse."

.