05/2014 
Erki Tamm, Tallinna Kalju koguduse pastor
Robert Võsu (17.02.1914–20.03.1994) elu ja tegevus oli piiritletud 20. sajandi suurte geopoliitiliste sündmustega. Hoolimata tagasihoidlikust Lõuna-Eesti talupojapere päritolust ja takistustest hariduse omandamisel saavutas ta oma lapsepõlve unistuse – temast sai isa eeskujul baptisti jutlustaja. 30ndatel lõpetas ta Eesti Baptisti Jutlustajate Seminari ja Teise maailmasõja ajal ajalooõpingud Tartu Ülikoolis.
Oma elutöö tegi R. Võsu pealinnas kõige rängema usulise tagakiusamise perioodil. 1944–1974 oli ta Tallinna Kalju Baptistikoguduse pastor. 1969. a valiti ta Üleliidulise Evangeelsete Kristlaste-Baptistide Nõukogu liikmeks ja 1970. a vanempresbüteri ülesannetesse – kuni pensionile siirdumiseni 1985. Eestis olid neil aastatel suuremateks töödeks koguduste uue lauluraamatu ettevalmistamine ja ateistlikul sulaperioodil korraldatud usuteaduslike kursuste (1956–1960) tarvis ligi poolte konspektide koostamine. Olulisemad neist olid „Evangeelne eetika", „Isikliku evangelismi käsiraamat", „Kristluse ajalugu" 4 osa, „EKB koguduste ajalugu", „Piiblimaade geograafia", „Mäejutlus", „Ilmutuse raamat", „Religiooniõpetus", „Pauluse elu" (lõpetamata).
Robert ja Leida Võsu abielust sündis kolm last: Malle, Kalju ja Tiina.
1957. a valmis „Mäejutlus". „Seadused jäävad seadusteks, kas need meile meeldivad või mitte, kas me neid arvestame või mitte, kas me neid rakendame või mitte. Need võivad töötada meie kasuks või meid purustada ja hävitada. Kõik oleneb kasutamisest. Nii on ka Mäejutlusega." R. Võsu esitleb Jeesust, kes on nii „kõlbeliste ja usuliste seaduste tundja" kui ka isik, kes nende järgi ise elas. "Mina olen tee ja tõde ja elu. Ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu" (Jh 14:6).
Esialgu oli R. Võsu mõelnud kirjutada umbes 80 peatükki mälestusi, millest viimane kandis pealkirja Kukutajad ja tervistajad. Kuid enne, kui kavandatu paberile jõudis, lõppes jõud ja väsis pliiatsit hoidev käsi. Nii suutis ta valmis kirjutada 45 peatükki, mis ilmusid Kalju koguduse ajakirjades järjejutuna ja nüüd, tema 100. sünniaastal, jõuavad laiema lugejaskonna ette köidetuna: „Koltunud lehti ja valminud vilju."
